Fäärid
Polaar: 8-9km, Eestis 11km,
ekvaatori juures 15-16 km.
Stratosfäär- kuni 50 km, 20% sellest atmosfäär, temp kasvab kõrgenedes->põhjustab
osoonikiht.
Osoon-neelab peaaegu täielikult päikese ultraviolett kiirguse->õhk soojeneb. Osoonikiht tagab
elu, sest kaitseb päikese elusolendite kudesid.
Mesosfäär- 50+80km, osooni pole temp langeb kõrguse kasvades, hõre õhk
Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb kineetilise energia tõttu, läheb üle planeetide
vahelisekd ruumiks, ülemise piiri paksus 1000km-i.
Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3
lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast.
Ultravioletkiirgus-8%, põhjustab päevitust, liigne põhjustab vähki, eriti ohtlik poolustel,
osoonikiht liiga õhuke, mägedes- õhk hõre/puhas,
Infrapuna kiirgus-38% kogu kiirgusest, inimene ei näe, tunneb soojuskiirgusena, selle abil
kandub edasi soojus.
Päikesekiirguse muutumine atmosfääris
annaabi.ee 
