meetri liuguri nihutamisega. 3.4.2. Vooluandurid. Alalisvooluajamites kasutatakse vooluandurina alalisvoolumootori ankruahelasse lülitatud shunti R (joonis 3.16.a), mille pingeklemmidelt võetakse ankruvooluga võrdeline signaal Uts,i = Ia * R . Saadud signaali võib teatava veaga lugeda ka mootori poolt arendatava momendiga võrdeliseks signaaliks, sest alalisvoolumootori moment on võrdeline tema ankru- vooluga. Vahelduvvooluajamites ühendatakse staatorivooluga võrdelise signaali saamiseks staatoriahelasse voolutrafo T, mille sekundaarmähisel tekkiv pinge alaldatakse alaldussilla V abil (joonis 3.16.b). Joonis 3.16 Vooluga võrdelise tagasisidesignaali võib võtta ka alalisvoolumootori lisapooluse mähiselt. Viimastel aastatel on kasutusele võetud ka Halli tajuril põhinevad vooluandurid / 7/. 3.4.3. Kiiruseandurid.
Joonis 1.1 Väikese võimsusega rakendustes, nagu elektrikärud, meditsiinitehnika ja kodutehnika, kus puudub vahelduvvoolutoide või loomuliku kommutatsiooni poolt põhjustatud reaktiivvool ja kõrgemad harmoonilised on ebasoovitavad, kasutatakse sundkommutatsiooniga muundureid, mille lülitused on palju keerulisemad ning mõnikord suuremate võimsuskadudega. Samuti eksisteerib analoogne olukord alalis-ja vahelduvvooluajamites, milles loomuliku kommutatsiooniga muundur osutub võimetuks toime tulema rangete dünaamika ja energiasäästu nõuetega ning kus lisamuundurit toidetakse alalisvoolulülist kõrge lülitussageduse puhul. Seetõttu on välja töötatud sõltumatud aktiivalaldid. Peamiste alalditüüpide elektriskeemid on näidatud joonisel 1.2. Dioodide baasil koostatud alaldit nimetatakse mittetüüritavaks alaldiks ja türistoride või transistoride baasil koostatud alaldit
annaabi.ee 
