Põlevkivi
põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle
kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on
väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks.
Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on
2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m
sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida
tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm
paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg
ja sellest toodetava õli saagis 12-33%. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt
3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat.
Kuigi on andmeid põlevkivi kasutamisest Kukruse mõisas juba
19. sajandi seitsmekümnendail aastail, algas tööstuslik kaevandamine
Esimese maailmasõja ajal, kui Venemaal oli kütusepuudus. Eesti
põlevkivitööstus arenes välja Eesti esimese iseseisvuse ajal 1918-1939.