välja mõju välja tekitavast kehast teoreetiliselt kuitahes kaugele. Välja nõrgenemine pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga on kvantväljateooria järgi tingitud sellest, et mida suurem on välja tekitavat keha ümbritseva mõttelise sfääri pindala (4 r2), seda väiksem on tõenäosus vaheosakese jõudmiseks sfääri just sellesse punkti. Gluuonid omavad ise värvilaengut (samaaegselt nii mingit värvust kui ka selle antivärvust). See eristab neid teistest vahebosonitest, millel vastava interaktsiooni laengut ei ole. Suure energiaga gluuonid võivad oma energia arvelt muunduda kvark-antikvark paarideks ilma täiendavate fermionide osavõtuta. See on ka põhjus, miks kvarke vabas olekus ei esine (eksisteerib kvarkvangistus). Kui mingi kvark lüüakse välja liitosakesest, siis ei suuda kvark vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c
osakese ja antiosakese paariks. Neutriinod on väga väikese seisumassiga elektriliselt neutraalsed fermionid, mis tagavad leptonlaengu jäävuse nõrga vastastikmõju protsessides ja üldise arvamuse kohaselt moodustavad suure osa Universumi varjatud (teleskoopide abil mittevaadeldavast) massist. Gluuonid omavad ise värvilaengut (samaaegselt nii mingit värvust kui ka antivärvust). See eristab neid teistest vahebosonitest, millel vastava interaktsiooni laengut ei ole. Suure energiaga gluuonid võivad oma energia arvelt muunduda kvark-antikvark paarideks. See on ka põhjus, miks kvarke vabas olekus ei esine (eksisteerib kvarkvangistus). Kui mingi kvark lüüakse välja liitosakesest, siis ei suuda kvark vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-anti- kvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liitosakesest lahkunud kvargi
osakese ja antiosakese paariks. Neutriinod on väga väikese seisumassiga elektriliselt neutraalsed fermionid, mis tagavad leptonlaengu jäävuse nõrga vastastikmõju protsessides ja üldise arvamuse kohaselt moodustavad suure osa Universumi varjatud (teleskoopide abil mittevaadeldavast) massist. 28 Gluuonid omavad ise värvilaengut (samaaegselt nii mingit värvust kui ka antivärvust). See eristab neid teistest vahebosonitest, millel vastava interaktsiooni laengut ei ole. Suure energiaga gluuonid võivad oma energia arvelt muunduda kvark-antikvark paarideks. See on ka põhjus, miks kvarke vabas olekus ei esine (eksisteerib kvarkvangistus). Kui mingi kvark lüüakse välja liitosakesest, siis ei suuda kvark vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-anti- kvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liitosakesest lahkunud kvargi
annaabi.ee 
