M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
nud suud ega teinud teist nägu ega olnud asjast huvitatud. Nad vääksusid seestpoolt. Nende
asjade taga oli kaks suurt metskalkuni laialilaotatud tiibadest lehvikut. Laual keset tuba oli
ilus savikorv, kuhu oli õunu ja apelsine ja persikuid ja viinamarju kuhjatud; need olid
punasemad ja küllasemad ja kaunimad kui tõeline puuvili, kuid nad polnud tõelised, sest
oli näha, kust mõni tükike oli ära pudenenud, nii paistis välja valge kriit, -- või mis see oli.
Sel laual oli lina ilusast vahariidest, kuhu punane ja sinine kotkas laotatud tiibadega oli
maalitud; ümberringi oli maalitud veer. Nad ütlesid, et laudlina oli
Philadelphiast. Toas oli ka raamatuid, mis lauanurkadele väga korralikult riita olid laotud.
Uks oli suur perekonna piibel, pilte täis. Üks oli «Rändaja teekond-», seal jutustati mehest,
kes
oma perekonna maha jättis, aga raamat ei öelnud, miks. Ma lugesin sealt aeg-ajalt õige
palju. Kirjeldus oli huvitav, kuid igavene keeruline