Paljaseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Suurem osa paljasseemnetaimedest on igihaljad okaspuud või põõsad. Tavaliselt on neil lehed kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihis. Okkad püsivad ka talvel puudel, sest tänu tugevale vahakihile on auramine okstes väiksem. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Pärast tolmlemist ei hävi emaskäbid, vaid isaskäbid. Paljaseemnetaimed levivad tuuleabil. Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid esineb palju mägedes. Nad moodustavad suuri okaspuude metsi.
seemnetel puudub kaitsev kest · Okaspuud kuuluvad paljas-seenetaimede hõimkonda · Paljasseemnetaimed olid esimesed seemnete abil paljunevad taimed Maal · Maal 1000 liiki · Enamik paljasseemnetaimi on puud, mille seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede
annaabi.ee 
