Kas me oskame hoida ühte. kirjand
kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal
tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja kindlasti ka on siiamaani neid,
kes kindlasti ei allu provokatsioonile ning võõrvõimule, kuigi on ka löövad
käega. Näiteks eestis elavad venelased. Mis te arvate, kui suur on see
protsent kes Eesti riigi eest sõtta läheks? 5-10%, kui sedagi. Vahest on tunne
et elame Venemaal. Siin võõrvõimu rohkem. Nad on alati koos, hoiavad
ühte. Muidu elavad vagaralt mie keskel aga kui sõjaks läheb siis on
esimesed kes noa selga löövad. See pole ainult siin Eestis, see on igalpool,
isegi Venemaal. Meil on, mida neilt õppida ja neil on, mida meilt õppida.
Siiski on meil ju mitte ainult hingeline kuid ka füüsiline sitkus korduvalt
proovile pandud. Alati oleme saavutanud seda mida saavutada tahtsime.
Eriti tänapäeval kus on vaja liitlasi ja sõpru. Ilma kõrvalise abita korduks
ajalugu nii nagu ta koguaeg olnud on
annaabi.ee 
