Isa Goriot väga täpne kokkuvõte
valu ainsale inimesele, kes teda nii tohutult armastas. Ta jäi oma isa kõrvale ja
Rastignac läks alla sööma. Siis karjus Anastasie ülalt: ,,Mu isa on surnud!"
· Peale seda jätkasid pansionärid söömist, mis shokeeris Bianchoni ja
Rastignaci. Nad hakkasid organiseerima matusteks vajalikku, Rastignac küsis
Gorioti väimeestelt raha matusteks, kuid nood ei saatnud isegi mitte vastust.
· Bianchon leidis odavalt oma hospidalist vaestekirstu, Rastignac püüdis leida
Gorioti tütreid, kuid asjatult.
· Rastignac nägi Vauqueri käes Gorioti tütarde juustega kullast medaljoni ja sai
maruvihaseks, et Vauquer tahtis rahaks teha ainsat asja, mis Goriotile ta
tütreid meenutas.
· Jumalateenistusel olid vaid Rastignac, Christophe, 70 frangi eesti palgatud 2
preestrit, kooripoiss ja kirikuteener. Kirst asetati peale seda surnuvankrile,
nende järel tulid de Restaud ja Nucingeni tõllad,mis olid tühjad
annaabi.ee 
