Eesti rahvalaul ja rahvapillid
Regilaulud lõppevad helilaadi teisel astmel.
Põhja-Eestis on palju kiige rütmis laule.
Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus.
Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku
mitmehäälsust).
Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)).
Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv
madalam heli).
Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule.
1
Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule.
LAULU ALALIIGID:
o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni
tule silma peale").
o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu
seisukohalt oli neil suur tähendus; helisevad silbid on mõeldud lapse tähelepanu
tõmbamiseks