Eesti ajalugu. 12-16 saj.
Varem hõrdamine asustatud soistele aladele
ja rannikule läks keskajal rohkem rahvast elama.
Talurahva sotsiaalne liigendus-Kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi
etniliselt homogeenseks.Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest
tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid
maksma maaisandale teokoormist.Muust talurahvast soodsamast olukorras olid nn vadad, kes
jagatakse omakorda maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Keskaja lõpul ilmusid allikatesse
vabatalupojad.
Koormised-Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõud ja töövahendid. Siit tekkis
uus koormiste liik- teokohustus. Algul oli see veel perioodiline talgutesarnane töö, keskaja lõpul
mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema.
Talurahva olukord-Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad
harivad, s