M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
läksin magama. Pole paremat ajaviitmise viisi, kui inimesel on igav; jääd magama ja
igavus ongi nagu käega pühitud.
Nii elasin kolm päeva ja ööd. Polnud mingit vaheldust, ikka seesama. Aga järgmisel
päeval läksin uurimisretkele läbi kogu saare. Olin saare isand; kõik seal kuulus nii öelda
mulle ja rna tahtsin kõike tundma õppida. Aga peamiselt tahtsin aega viita. Leidsin hulga
maasikaid -- küpsi ja alles rohelisi, toorest puuvilja. ja rohelisi vabarnaid; ka toored
mustikad olid parajasti nähtavale tulnud. Arvasin, et mul läheb neid aja jooksul kõiki tarvis.
Noh, luusisin sügaval metsas, kuni arvasin, et saare-tipp pole enam kaugel. Mul oli püss
kaasas, aga ma polnud midagi lasknud; püss oli mul kaitseks, mõnda looma kavatsesin maha
lasta alles kõdu lähedal. Peaaegu oleksin astunud suure mao peale; ta lipsas läbi rohu ja
lillede minema, mina järel, katsudes ta pihta lasta. Pidin talle teele ette ruttama -- ja