80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades vastu vähemalt paar ringi Top Fueli burnouti ja 400 meetri vastu. 2004. aasta lõpuks kujunes NHRA klassides esmakordselt olukord, kus kiireima vabalthingava klassi (Pro Stock) rekord oli nõrgem kui kõige kiirema "turboklassi" (Pro RWD) parim tulemus (2005. a. juuli seisuga olid rekordid [email protected] vs. [email protected]). Pro Stockis on lubatud kuni 500 CID vabalthingavad karburaatormootorid, Pro RWDs aga kuni 213.5 CID turbomootorid. Vabalthingavatest kiirendusautodest saavad Pro RWDle praegu vastu vaid IHRA Pro Stock nn.
turbolaadimisel. Mehhaaniline turbolaadimine Mehhaanilise turbolaadimise korral on sisselastav õhk surutud kokku kompressori abiga, mis töötab otse mootori pealt. Siiski on võimsuse lisa kadudega. Seda tänu parasiitlikule kaotusele energias, mis kasutatakse kompressori käima saamiseks. Kompressori tööle saamiseks vajab see kuni 15% mootori oma võimsusest. Tänu sellele on küttekulu võrreldes tavalise samavõimsa vabalthingava mootoriga kõrgem. illustratsioon kõik saavad vast aru et tegu siis nö kujutatava mootori külgvaatega, sinisega sisselase, punasega väljalase. kolvid käivad naka naka ja teevad pauku koos kütteseguga:) Väljalaskegaasidel põhinev turbolaadimine Väljalaskegaasidel põhineval turbolaadimisel kasutatakse ära osa väljalaskegaaside energiast, mis tavajuhul läheks raisku. See kasutatakse ära turbiini ringiajamiseks. Turbiiniga samale
Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga), mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks, et tõsta võimsust. Joonis 1. Võrreldes tavalise vabalthingava mootoriga, mis toodab sama koguse võimsust, tarbib turboülelaadimisega mootor vähem kütet. Osa väljalaskegaaside energiast, mis tavaliselt ära raisatakse, kasutatakse ära mootori efektiivsuse tõstmiseks. Tänu vähemale mootori töömahule on väiksemad ka hõõrdejõud ja mootori üldtemperatuur. Kaalu ja võimsuse suhe turbolaadimisega mootoris on palju parem kui tavalisel vabalthingaval mootoril. Tänu nn
mahuline efektiivsus e. volumetric efficiency, edaspidi VE. Kui kolb sisselasketakti ajal alla liigub, peaks ta ideaalis sisse tõmbama mahuliselt sama palju küttesegu, kuna just sellise ruumala kolb alla liikudes vabastab. Ometi ei suuda silinder tavaliselt oma töömahuga võrdset kogust küttesegu sisse tõmmata. Seda, kui suure osa silindri mahust mootor täita suudab, näitabki VE. (Sissetõmmatud gaasisegu/max.silindri ruumala =VE) 11. Milles seisneb inertsülelaade efekt vabalthingava mootori juures? tekib sisselaskes õhu liikumine lainetena. Efekt tekib kui klap veel suletetud ja kui avatakse tekibse efekt. 12. Selgitage akustiliseülelaadimise põhimõtet, kuidas see mõjutab mootori täiteastet? 13. Selgitage resonantsülelaadimise põhimõtet, kuidas see mõjutab mootori täiteastet? 14. Miks kasutatakse mootorite sisselaskesüsteemides muutuva geomeetriaga (muutuva mahu, pikkusega) sisselaskekollektoreid? Tagamaks parimat täiteastet erinevate pöörete juures.
annaabi.ee 
