suurust, tööhõive probleeme. Majanduse põhivalikud 1. MIDA? 2. KUIDAS? 3. KELLELE? Majandussüsteemid -Majandussüsteeme eristatakse, selle järgi, kuidas ühiskond vastab küsimustele mida?, kuidas? Ja kellele?. -Tavamajandus- toimub tavade järgi, valdavalt naturaalmajandus, põllumajandus, kalandus, jahindus jne. -Käsumajandus e plaanimajandus- toodetakse seda, mida valitsev kogu käseb. -Vabaettevõtlus e turumajandus- on olemas eraomand, hinnasüsteem ja turukonkurents. Eraomand on kapital ja muu ressurss, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik. -Segamajandus- turumajandus koos valitsuse sekkumisega.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
Kui oma üh liikmed olid orjad, siis enamasti toimus see karistusena ( nt võlad). Vana-Kreeka/Klassikaline Ateena 500-300 eKr Homeroses hästi näha orhade seisukord. Vaieldi, kas kreeka maj ja tootmine põhines orjadel. Kreeka puhul märgata, et vaba palgatööline on levinud. Enamasti kreeka põllumaj siiski tugeines väiketp ja nende peredele. Mõisates tüüpiline mõisa maa-ala väljarentimine väiketalunikele Käsitöö Kreekas Tüüpiliseks vormiks vabaettevõtlus. Käsitööline oli meister või töökoja/poe pidaja. Orje kasut. Tihti koolitati neid ka välja. Levinud oli ka orjadele vabaettevõtlus, kus ori müüs ise kaupa, kuid pidi enda sissetulekust osa peremehele maksma. Kreeka ph orjad ja vabad töötasid kõrvuti ja omavahel konkureerides. Vabade ja orjade erinevus kreeka üh siiski selge. Kaevanduses oli ka vabu ettevõtteid. Siiski kasut lisatööjõuna seal orje. Vabade ja orjade vahel siiski erinevusi, nt kehaline vägivald, seksuaalne
õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Liberalismil on 3 peamist dimensiooni: 1) Moraalne- elu, vabadus, väärikus 2) Poliitiline- hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) Majanduslik- individualism, vabaettevõtlus 14.-15. sajandil tähendas liberaal vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial
Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Liberalismil on kolm peamist dimensiooni: 1) moraalne – elu, vabadus, väärikus; 2) poliitiline – hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) majanduslik – individualism, vabaettevõtlus 14.–15. sajandil tähendas liberaal vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.–18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on