Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
69–96 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914-1920_Esimene_maailmas%C3%B5da_ja_ Eesti_iseseisvumine/Esimene_maailmas%C3%B5da / http://www.esm.ee/i-maailmasoda/?id=11062&album_id=11084 http://et.wikipedia.org/wiki/Oktoobrirevolutsioon http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1 http://www.hot.ee/vabadussoda/vskaart.jpg http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_2.htm http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_4.htm http://www.hot.ee/v/vabadussoda/ajalugu_5.html http://www.hot.ee/v/vabadussoda/ajalugu_6.html http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_8.html http://www.hot.ee/v/vabadussoda/ajalugu_9.html http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_10.htm
1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja saadeti seejärel rooduülemana Saraatovisse. Osales 1905-1907 Vene-Jaapani sõjas http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3549:jaan-soots-130- aastat-suennist&catid=18:i-vabadussoda&Itemid=57 Maailmasõda ja Vabadussõda 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. Detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5
sammas maksma 13239,17 rubla. 8 KASUTATUD KIRJANDUS : http://et.wikipedia.org/wiki/Ambla_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rjamaa_Vabaduss%C3%B5ja_monument http://et.wikipedia.org/wiki/Orava_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lva_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://www.monument.ee/haljala-vald/haljala-vabadussoda-ja-i-maailmasoda http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-vabadussoda-ja-i-maailmasoda http://www.monument.ee/vinni-vald/kannastiku-viru-jaagupi-vabadussoda-ja-i-maailmasoda http://www.northestonia.eu/et/turism/kultururlaub/malestusmargid/vaike-maarja- vabadussammas http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=27144 9
eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu lahing Vabadussõja tähtsus Eestlaste iseseisvus Tugev sõjavägi Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19141920_Esimene_maailmas%C3%B5d http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3193&layer=195& http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu#L.C3.A4bir.C3.A4.C3.A4kimiste_osapo http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Eesti%20iseseisvumine.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BCdiger_von_der_Goltz http://vapsid.weebly.com/vabadussotildeda.html
Elu lõpp Täpsed andmed Jaan Tõnissoni saatusest puuduvad. Tema surmast on arvukalt legende. Kõige usutavama versiooni kohaselt lasti Jaan Tõnisson maha Tallinnas 1941.aasta juuli esimestel päevadel. Tema aateline poliitika innustas terveid põlvkondi ka kõige raskematel aegadel seisma vastu survele ning jääma oma vaimus vabaks. Perekond Jaan Tõnisson abikaasa ja lastega 1928. aastal Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/vabadussoda/tonisson_01.htm http://www.jti.ee/?s=130 http://images.google.ee Tänan kuulamast!
Aga kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelusega riskima, otsustas Jaan Tõnisson minna läbirääkimistele üksi. EestiVene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud Jaan Tõnisson rahulepingule allakirjutamas Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Kasutatud kirjandus http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=3192&layer=195# http://www.hot.ee/v/vabadussoda/relv_2.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19141920_Esimene_maailmas%C3%B5da_ja_Ees
· 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. Konstantin Päts Burashevo vaimuhaiglas K. PÄTS KUI ISIKSUS · Andekas kõnemees. · Iseloomult lahke ja sõbralik. · Armastas maad, lapsi, varahommikuseid jalutuskäike. President Konstantin Päts 1938. Hiiumaa lasterikkaimal Piilide perel külas. KASUTATUD KIRJANDUS · www.hot.ee/vabadussoda/pats.htm · kultuur.elu.ee/ke489_sugupuu.htm · "Ausalt ja avameelselt" Kirjastus Perioodika · "Hääletu alistumine" M.Ilmjärv · www.nlib.ee/86178 · paber.ekspress.ee/viewdoc/B37D696B0AD79C B9C22 · "Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust" Tallinn 1928 · "Kaks suurt" M.Raud AITÄH!
3) Alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist 4) Luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal 1) Kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele 2) Korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed Kasutatud materjalid: http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=kuper www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=1708 www.hot.ee/vabadussoda/kuper.htm www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9819 lisaks.webs.com/juliuskuperjanovluupea.htm
Rahulepingu tiitelleht Eesti rahusaadikud Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 4 Eesti- Vene rahuläbirääkimised Jaan Poska kirjutab lepingule alla. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 5 Kasutatud kirjandus: 1. ``Eesti ajalugu``, A. Adamson, S. Valdmaa. Koolibri, Tallinn 2001. 2. ``Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika (I osa)``. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002. 3. http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu 5. ``EE 9 Sun-Türg`` Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996 Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 6
Elektrooniline materjal 1. Admiral Pitkale avati monument. http://www.parnupostimees.ee/2147253/admiral- pitkale-avati-monument (07.09.2014) 2. Johan Pitka. http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka#mediaviewer/File:EstArmyHighCommnd192 0_-_Johan_Pitka.JPG (07.09.2014) 3. Johan Pitka monument. http://wikimapia.org/12891161/et/Johan-Pitka-monument (07.09.2014) 4. Kallas, V. Soomusrongide ja sõjalaevastiku looja admiral Johan Pitka. http://www.hot.ee/vabadussoda/pitka.htm (07.09.2014) 5. Pajur, A. Pitka, Johan. http://eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&ItemID=303 (07.09.2014)
Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel. Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi. Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm http://www.laidoner.ee/projektid/4/ylevaade.html Enda ja Rometi kontrolltöö 11. klassist. Pildid: http://www.laidoner.ee/projektid/4/0_3s.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/6/6c/Vabaduss %C3%B5da_.JPG http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:EstRcrtPstr1918.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tartu_rahu_allkirjad.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3c/Tallin nWarMemorial2009.JPG/180pxTallinnWarMemorial2009.JPG
Aasta Sündis Suri Iive Sündis Suri Iive 1919 18456 28000 -10344 17,3 -9,8 -9,8 1920 19625 21363 -1738 18,4 20,0 -1,6 1921 22067 1743 4924 20,3 15,8 4,5 1922 22255 18401 3854 20,2 16,6 3,6 1923 22347 16630 5717 20,1 15,0 5,1 1924 21551 16918 4523 19,2 15,2 4,0 1925 20445 16680 3765 18,3 14,9 3,4 Kasutatud kirjandus · http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=1238 · http://www.hot.ee/vabadussoda/soomus.jpg · http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/mrp.jpg&imgrefurl=http:// www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/ev1934_38_vaikiv_ajastu.html&h=254& w=400&sz=23&hl=et&start=6&um=1&usg=__3BkrglOHIsPFDmCbztDCKF35n2k=&tbnid=JFS4ieF qcPAMRM:&tbnh=79&tbnw=124&prev=/images%3Fq%3Dvaikiv%2Bajastu%26um%3D1%26hl %3Det%26lr%3D%26sa%3DG · http://et.wikipedia.org/wiki/Vapsid · http://et.wikipedia
Soots, A. Tõnisson, E. Põdder. 1904 suvelsügisel mobiliseeriti 7500 eestlast. Jaan Soots Aleksander Ernst Põdder http://www.hot.ee/vabadussoda/podder.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/soots.jpg Tõnisson http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3e/Aleksander_Tonisson.jpg/220pxAleksander_Tonisson.jpg 1905 aasta revolutsioon 9. jaanuaril Verine pühapäev http://www.mingyuen.edu.hk/history/russia_revolution/6_1905_2.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BloodySunday1905.jpg http://www.infolizer.com/?title=bloody+sunday+1905+images
Tollane riigijuht Lenin on vaimus- tusega kirjeldanud "läbimurret kapitalistlikust piiramisrõn- gast", mida VSFNV-le tähen- dasid lepinguga saadud Eesti-poolne de iure tunnustus ja vaba koridor Venemaa suht- lemiseks ja kaubavahetuseks muu maailmaga. Kasutatud materjale: 1. http://www.hot.ee/vabadussoda/ 2. http://www.wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=vabaduss %C3%B5da 3. http://www.google.ee/webhp?sourceid=navclient&ie=UTF- 8#hl=et&source=hp&biw=1276&bih=791&q=vabaduss %C3%B5da&rlz=1R2SKPB_enEE393&aq=f&aqi=g2&aql=&oq=&gs_rfai=&fp=f4e 0f83e19413422 4. http://www.google.ee/images?hl=et&q=vabaduss %C3%B5da&rlz=1R2SKPB_enEE393&um=1&ie=UTF- 8&source=og&sa=N&tab=wi&biw=1259&bih=791 5. http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/
kaitseotsarbeliseks relvaks, kuid tänu sellele, et eestlased kasutatasid soomusronge ründerelvana ja dessantvägede kohale toimetamiseks tõi see suure edu Vabadussõjas. Eesti rahvaväel oli Vabadussõja lõpuks kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi. Võib väita, et ilma soomusrongiteta poleks Vabadussõda võidetud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Soomusrong http://www.kool.ee/?5777 http://www.hot.ee/vabadussoda/pitka.htm#rong Noormets, T. Eesti Vabadussõda 1918-1920. Tammeraamat, 2008. 199 lk. Õun, M. Noormets, T. Pihlak, J. Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918-1941. Tln,: Sentinel, 2003. 138 lk.
annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmas osa keskendub sõjategevuse lõppjärgule ja poiste tagasijõudmisele Tartusse. Neljas osa jätkab valdavalt kolmanda osa teemakäsitlust, kuid keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. Aastal 2002 valmis film ,,Nimed marmortahvlil". 6 Kasutatud kirjandus http://www.vanaraamat.ee/index.php?page=25&t_id=31 http://www.hot.ee/vabadussoda/oppursodur.htm http://lood.wordpress.com/vabadusmonument/ http://pilt.delfi.ee/album/31231/?view=blog&page=3 http://www.taska.ee/nimedmarmortahvlil/ http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil http://www.vanaraamat.ee/index.php?page=1&t_id=115 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da 7
poja Aleksei poeg Peeter II. Järgmise keisri määras Kõrgeim Salanõukogu, milles oli juhtpositsioonil Peetri soosik ja Peterburi kuberner Aleksandr Mensikov. Keisrinnaks sai 3 aastaks Katariina I, kuid ta suri aastal 1727. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I · http://www.hot.ee/iffcool/Peeter1.html · http://www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/index.php?&id=162 · EE · Eneke · Uusaeg I osa Pildid · http://www.hot.ee/vabadussoda/peeter.gif · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peter_der-Grosse_1838.jpg
Tallinna Mustamäe Gümnaasium EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja võimu tegelik ülevõtmine enamlastelt kogu maal on hiilgav tõendus meie rahva vankumatust tahtest saada iseseisvaks ja end valitseda oma riikliku korralduse alusel. Alljärgnevalt seletan lahti sündmused Eestis ajavahemikus sügis 1917- 25. veebruar 1918. Eesti riikliku iseseisvuse mõtte tekkimine ja selle elluviimine 1917. a. toimus järk-järgult,sedamööda, kuidas lagunes riiklik kord Venemaal ja nõrgenes selle riigi keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel möllas sõda, mida valitsus tahtis jätkata võiduka lõpuni. Rahva ja sõjaväe hulgas süvenes aga sõjavastane meeleolu ja levis riikliku korda õõnestav kihutustöö. Lubadustega "rahu, leiba ja maad" võitsid rahva hulgas ja sõjaväes endale...
prantsuse konjaki tarvitamist, et end vormis hoida. Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega. Leinama jäi lesk viie tütre ja kahe pojaga, kellest noorem, Jüri, oli siis pisut üle ühe aasta vana. Jaan Poska on maetud Aleksander Nevski kalmistule. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska http://www.hot.ee/vabadussoda/poska.htm http://www.jaanposka.ee/ "Kultuur ja elu" http://www.kool.ee/?8049
* Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Päts * 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium * Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler * XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon * XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) Allikad et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts www.hot.ee/vaikal/vang-1.html www.hot.ee/vabadussoda/pats.htm www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pats_kristo www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952
Ja kõige raskemaid käske täideti alati ilma kõhklemata. Ta püüdis igati hoolitseda oma meeste eest nagu õige peremees. 1918.aasta novembris alanud Vabadussõda jätkati Julius Kuperjanovi vaimus, ehkki ilma temata. Selle tulemuseks oli meie võit Vabadussõjas, mis tõi meie rahvale vabaduse ja iseseisvumise. Kasutatud kirjandus: http://sise.saue.edu.ee/mart/11AB%20referaat/2004-1_sisu.pdf http://www.kool.ee/?5760 http://www.kuperjanov.ee/J.K.%20elulugu.html http://www.hot.ee/vabadussoda/kuper.htm http://www.kuperjanov.ee/Fotoalbum.html
SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta: "Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele, kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale....
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...
Ma arvan, et võime uhked olla, et Vabadussõjas viis just selline vapper ülemjuhataja meid võiduni. LISA Laidoner 1915. aastal Laidoner abikaasa Mariaga Ülemjuhataja enne arreteerimist Allikad 1. Magnus Ilmjärv ,,President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees" 2. H. Walter ,,Austalt & avameelselt" 3. Silvia Õispuu ,,Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani" 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner 5. http://www.hot.ee/vabadussoda/laidoner.htm 6. http://www.hot.ee/lvpfoorum/vang-2.html 7. http://www.eok.ee/est/olympialiikumine/olympialiikumine_eestis/johan_laidoner
August Kitzbergi Nimeline Gümnaasium Johan Pitka Referaat Koostas: Sander Siimann 18.04.2013 Sisukord 1. Johan Pitka................................................................................................3 2. Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik..................................................................3 3. Lisa info teenistuskäigule....................................................................................4 4. Haridustee............................................................................................................4 5. Pitka Eesti Vabadussõjas......................................................................................4 6. Pitka teened ja kibe pettumus..............................................................................5 7. Pitka Kanadas.....................................................................................
ee/32523&h=600&w= 399&sz=72&tbnid=lJirHzyVSQJLEM:&tbnh=135&tbnw=90&prev=/search%3Fq %3DKonstantin%2Bp%25C3%25A4ts%26tbm%3Disch%26tbo %3Du&zoom=1&q=Konstantin+p %C3%A4ts&hl=et&usg=__N04cAq7DPfifOOIGVGKv41lm7rM=&sa=X&ei=bGfGTcuoOY el-gbJ7dyaAg&ved=0CDwQ9QEwBA http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event_popup&event_id=2528&width=670&height=430&TB_iframe=true&mod al=true&lang=est http://www.estonica.org/et/pildid/Otto_Strandman/ http://www.hot.ee/lvpfoorum/vang-2.html http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_4.htm http://vp2001-2006.vpk.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=10714 http://www.hot.ee/lvpfoorum/vang-1.html
sõdurid saavutada edu vaenlase ees. See näitab, et ainult relvast võiduks ei piisa. Relva taga peab ka mõistust, strateegiat ja motivatsiooni olema. KASUTATUD MATERJAL Kirjandus: August Traksmaa ,,Lühike Vabadussõja ajalugu'' Tallinn 1939 E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur ,,Lähiajalugu'' Tallinn 1999 Internetipõhine materjal: Vabadussõja aegne relvastus: http://www.hot.ee/vabadussoda/relv.html Eesti Vabadussõda. Sündmused, kronoloogia: http://www.kool.ee/?5746 9 LISAD 1. Mõõgad 1.1 Vene tsaariarmee mõõk 1.2 Türgi päritolu mõõk 2. Püssid 2.1 Tula tehase vintovka. 1891. a. väljalase. Kaliiber 7,62. 2.2 Tula tehase karabiin. 1897. a. väljalase. Kaliiber 7,62. 3. Kergekuulipildujad
tulemusi. Juba 1920. aastal tõi tõstja Alfred Neuland Eestile esimese olümpiakulla ning järgneval kahel aastakümnel paistsid eestlased silma maadlejate, tõstjate, laskurite, jalgpallurite ja maletajatena. 18 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Allikad Fotod: http://www.hot.ee/vabadussoda/juhid.htm http://www.chidlovski.net/liftup/l_athleteResult.asp?a_id=267 Foto: http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Alfred+Karl_Neuland http://uk.eurosport.yahoo.com/blogs/world-of-sport/archive/9.html Foto http://www.tartupostimees.ee/211171/maratoni-juubel-algab-miitinguga/ Fotod: http://www.chessgames.com/portraits/paulkeres.jpg http://www.palusalu.ee/?pg=9 19
Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab Tartumaal, VanaKuuste vallas ära Lalli...
12 on tal tütar Kadri Keiu (sündinud 2003). Ta lahutas 2015. aastal ja abiellus oma kolmanda naise Ieva Ilvesega 02.01.2016. 13 KASUTATUD KIRJANDUS https://www.eesti.ee/est/riik/vabariigi_president (Kasutatud 14.03.2016) https://www.riigiteataja.ee/akt/633949 (Kasutatud 14.03.2016) https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts (Kasutatud 17.03.2016) http://www.hot.ee/vabadussoda/pats.htm (Kasutatud 17.03.2016) http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri (Kasutatud 19.03.2016) http://www.raamatukoi.ee/Lennart Meri (Kasutatud 19.03.2016) http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26208 (Kasutatud 19.03.2016) https://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4127-lennart-meri/layout- headofstate.html (Kasutatud 19.03.2016) https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Rüütel (Kasutatud 25.03.2016) https://www.president
See andis võimaluse riigile alustada üles ehitama oma linnasid ning nautida vabariiklust, mis juba paar aastat tagasi saavutatud. 15 Kasutatud materjalide loetelu 1. Tannberg, T ja Mäesalu, A. 2001. Eesti ajalugu. Tallinn: kirjastus ,,Avita" 2. 1987. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Tallinn: kirjastus ,,Valgus" 3. Kallas, V. Eesti Vabadussõda. URL=http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm.28.01.2006 4. Eesti Vabadussõda. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da. 28.01.2006 5. Kindral Laidoneri Muuseum. Eesti Vabadussõda. URL=http://www.laidoner.ee/cms/eesti/kindral-laidoner/eestivabadussoda 6. Mattisen, E.1989. Tartu rahu. Tallinn. 7. Pajur, A. 2006. Eesti ajalugu II 20. sajandist tänapäevani. Tallinn: kirjastus ,,Avita" 8. Vahtre, L. 2005. Eesti rahva lugu. Tallinn: kirjastus ,,Ilo" 9. Vahtre, L. 2004. Eesti ajalugu. Tallinn: kirjastus ,,Ilo" 10
18 Jaan Poska surimask asub Tartu linnamuuseumis. 19 18 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 221241 19 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska 19 Kasutatud kirjandus · K. Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas" 2010, 20 erinevat autorit · H. Arumäe, ,,Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" 1990 · T. Karjahärm, ,,Eesti ajalugu elulugudes" 1997 · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska · http://www.hot.ee/vabadussoda/poska.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool · Pildid on võetid Eesti vikipeedia veeblilehelt. 20 Pilte Noorena Constance Eckström Poska surimask Poska perekonna haud Poskade pere J. Poska Tartu Rahu allkirjastamas Tartu Rahu leping 21
28. E. M., M. K. „Valga...“ lk. 33-34 29. E. M., M. K. „Valga...“ lk. 34-35 30. E. M., M. K. „Valga...“ lk. 35-36 31. M. K. „Paju...“ lk. 3-6 - 23 - Kasutatud allikate ja kirjanduse loend 1. August Hanko «Leitnant Julius Kuperjanov» 2. Eduard Grosschmidt «Pealuu märgi all» 3. Eesti Entsüklopeedia 5 4. Esta Mets, Meelis Kivi «Valga ja militaaria» 5. Mait Kuusik «Paju lahing 80» 6. http://www.hot.ee/vabadussoda/kuper.htm 7. http://www.hot.ee/nooredkotkad/vabadussoda.htm 8. http://www.vabrik.ee/ajamasin/kronoloogia/kuperjan.htm - 24 -
annaabi.ee 
