Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber
võõrandada Kalevi tasandatud maa linnale avalikuks väljakuks ja nimetada see
Vabadusplatsiks./.../
Ehitustööd spordiplatsil pandi päevapealt seisma, jalgpalli lubati tasandatud väljal siiski
mängida/.../
Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue
staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../
Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300
meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale
endisele kiriku heinamaale./../
Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna
spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit.
Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../
1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad.
Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega
avada
annaabi.ee 
