Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber
1927 said mõlemad
ehitused täie hoo sisse.
Kalevi algatus osutus siiski kavakindlamaks ning 1927. a kevade ja suve jooksul
tasandati kesklinnas 120x60 meetri suurune väli, et sinna korralik staadion ehitada.
11. augustil 1927 prahvatas aga äike sealt, kus seda kõige vähem osati oodata: Rakvere
linnavalitsus eesotsas linnapea Heinrich Aviksoniga otsustas viimase ettepanekul
võõrandada Kalevi tasandatud maa linnale avalikuks väljakuks ja nimetada see
Vabadusplatsiks./.../
Ehitustööd spordiplatsil pandi päevapealt seisma, jalgpalli lubati tasandatud väljal siiski
mängida/.../
Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue
staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../
Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300
meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale
endisele kiriku heinamaale./../
annaabi.ee 
