· Kolloidsüsteemides tuleb arvestada ka dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelist mõjustust. · Lüofoobsed süsteemid. Vastastikused mõjud nõrgad; veekeskkonna puhul nim hüdrofoobseks süsteemiks. · Lüofiilsed süsteemid. Vastastikused mõjujõud suured; veekeskkonna puhul kutsutakse süsteeme hüdrofiilseteks Süsteemideks. · Peale dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõjustuse tuleb arvestada ka dispersse faasi osakeste vahelisi mõjutusi. · Vabadisperssed süsteemid. Dispersse faasi osakesed pole omavahel seotud ning süsteemi struktuur-mehhaanilised omadused on praktiliselt samad kui puhtal dispersioonikeskkonnal. Neid süsteeme nim soolideks. · Struktureeritud süsteemid. Neis moodustavad dispersse faasi osakesed omavahel küllaltki tugevaid ruumilise struktuure; struktuur-mehhaanilised omadused lähenevad tahke aine omadustele. Neid nim geelideks. 57. Analüütilise keemia eesmärk
Klassifikatsioon disp. keskkonna ja disp. faasi vastasmõju järgi Lüofoobsed süsteemid n. hüdrofoobsed süsteemid - selles on dispersioonikeskkonna ja disp. aine vastasmõju nõrk. (n. parafiin vees) Lüofiilsed süsteemid n. hüdrofiilsed süsteemid - selles on dispersioonikeskkonna ja disp. aine vastasmõju tugev. (n. mingi hüdrofiilne valk vees) Klassifikatsiooni dispergeeritud faasi osakeste vastasmõju järgi Soolid e. vabadisperssed süsteemid neis pole disp. faasi osakeste vahel seoseid. Geelid e. struktureeritud süsteemid disp. faasi osakeste vahel on seosed, ning nad moodustavad struktuure, millesisesed omadused sarnanevad tahke aine omadustele. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 2.) Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid.
annaabi.ee 
