Jäälind
toitu hankida ja karmima pakase korral võib mõnigi talvitama jäänu nälja ja külmumise tõttu
hukkuda. 1939/40. aasta eriti külma talve järelmina hukkus liigi Eestis juba üsna arvukaks
muutunud asurkonnast enamik; arvatavasti leidis see katastroof enamjaolt aset lõunapoolsetes
talvituspaikades: ka Kesk-Euroopas kattusid tollal jõed jääga. Eerik Kumari avastas järgmisel
kevadel ja suvel oma vaatlusretkedel Põlvamaal vaid kolm jäälinnu asustatud pesapaika (1939.
aasta suvel sedastatud paarikümne asemel), järgmise niisama karmi talve järel aga ei leidnud
mitte ühtegi.
Põhja-Eesti pesapaikadelt ei leitud jäälinde kuni 1943. aastani ja alles 1950. aastatel hakkas
paarikümne aasta tagune levikupilt taastuma. Üks pesitsusaegse arvukuse kõrgtasemeid oli
1970. aastate keskpaiku, mil pesi leiti koguni madalates, kuni 1,5 meetri kõrgustes
jõepervedes
annaabi.ee 
