Sõda ja Saaremaa
Eulenburgi juhtimisel. Saksa väejuhatusele oli ka selge, et saarte pikemaajaliseks kaitseks
sellest jõust ei piisa. Punaarmee dessanti võis oodata iga päev ning mis tahes saarele. Seetõttu
olid ka olemasolevad jõud jagatud suhteliselt ühtlaselt, see tähendab igale poole vähe.
Suurimaks hinnati siiski ohtu Muhu idarannikule või/ja samaaegselt Hiiumaale. Tingituna
meeste nappusest ei olnud võimalik ette valmistada normaalseid kaitseliine, vaid tegu oli
pigem vaatluspostidega. Reservis olevad jõud pidid olema valmis reageerima igas suunas
(Melzer 1960, 6264; Kindralleitnant Hans Schirmeri ülekuulamisprotokoll, 2. märts 1948
ERAF, f. 133, n. 1, s. 10, l. 65).
Saarte kaitse võimalusi vähendas veelgi Hitler käsk käivitada operatsioon ,,Tanne Ost".
Soome sõjast väljaastumise järel käskis Hitler hõivata soomlastelt Soome lahes asuv Suursaar,
enne kui see jõutakse venelastele üle anda. Kindralleitnant Schirmer sai korralduse eraldada
selle tarvis 68