paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu. [2] Samas tõi ta välja, et kaks aastat tagasi registreeriti oktoobri lõpus Väike-Maarja vaatluskaevus veelgi madalam veetase - 18,70 meetrit maapinnast (tänavu 18,46 meetrit). Tavaliselt on aasta põhjavee miinimum tase siiski kuni poolteist meetrit kõrgem. Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub eelkõige sademete hulgast ja selle aastasest jaotusest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused on olnud valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Põhjavee seisukohalt on aga eriti oluline just kevadisest lume sulamisest tingitud veetaseme tõus, mis kestab tavaliselt märtsi lõpust aprilli
· veetaseme alandus puurkaevus on S · puurkaevu mõjuraadius on R · ning filtratsioonimoodul on k, · puurkaevu toodang on Q: S= ln Q 2 km R r Mõjuraadiusest R saab lahti siis, kui määrata veetaseme alandust lähedalasuvas vaatluskaevus. Dupuit valem eeldab, et tegemist on statsionaarse ehk ajas muutumatu reziimiga (toodang ja veetaseme alandused ajas ei muutu). Ameeriklane Theis avastas, et mittestatsionaarsel reziimil S= 2 Q km ln 1, 5 at r ning on võimalik lahti saada õnnetust mõjuraadiusest R mis on võrdne R =1,5 at , km
annaabi.ee 
