Silm
Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on
kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse
silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub
kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib
võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub
lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui
looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud
optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti
on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning
sagedamini meestel.
Kanapimedus Inimene ei näe hämaras.
Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini
Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise
halvenemist.