SATURN
tekkida Saturni kuud, mis tiirlevad kohe tänase rõngaste süsteemi vahetus läheduses. Aja jooksul
5
rõngaste läbimõõt suurenes ning nende äärealadel tiirlevad jäätükid sattusid Saturnist juba nii
kaugele, et lõpuks olid vahemaad nii suured, et nende omavaheline külgetõmme ületas planeedi
loodejõud, mis üritasid neid lahus hoida. Saturni orbiidil tiirutava kosmosesondi Cassini
vaatlusandmetel jätkub see protsess ka praegu. Canupi sõnul selgitavad avastused eriti hästi seda,
miks Saturni kaaslane Tethys koosneb peaaegu täielikult jääst (Sutt, 2010).
1.2 Saturni rõngad
1610. aastal märkas Galileo Galilei oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte
moodustist. Kaaslased nad ei olnud, sest mingit liikumist ei õnnestunud avastada. Kuna ta ei
saanud aru, millega on tegemist, saatis ta Keplerile anagrammi, milles öeldi: "alumist