"vaatlusaastatel" - 1 õppematerjal

Haavapuidu omadused

Siiski pole uurijad üksmeelel selles, kas tegemist on eri vormidega, mille omadused on päritavad, või põhjustavad koore erisugust värvust ökoloogilised tingimused. Juba ammu on märgatud, et kõik haavad ei lehti kevaditi ühel ajal: eri aastatel kestab lehtimine ühest kuni kolme nädalani. Tõenäoliselt oleneb see mitme ilmastikuteguri koosmõjust, pealegi reageerivad eri puhkemisajaga haavad (ka eri isendid) ilmastikuoludele isemoodi. Vaatlusaastatel (1972–1983) selgus aga, et iga puu säilitab aastate jooksul oma isikupära: varapuhkevad lehtivad alati enne põhiosa, ka hiljem puhkevad alati samad puud. Kõigil vaatlusaastatel lehtis enamik (74%) puudest kolme-nelja päeva jooksul. Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]