Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine
vahemikus ja määrata koht, kus tähe kiirgus on kõige tugevam. ( 1.)
Tähe kiiruse mõõtmine
Tähe kiiruse määramiseks mõõdame mingi spektrijoone puna- või sininihke. Laboris mõõdetud
vesiniku alfajoone lainepikkus on 656,3 nm. Kui mingi tähe spektris mõõdetakse alfajoone
lainepikkuseks näiteks 656,7 nm, on nihe 0,4 nm. Tähe kiiruse leiame valemist kiirus = valguse
kiirus x (nihe/ labori lainepikkus). Spektrist saame teada vaid vaatlejasihilise kiiruse, mis on
suunatud vaatleja poole või vaatlejast eemale. Et arvutada tähe tegelikku kiirust ruumis, peame
teadma veel vaatekiirega risti suunatud kiirust. See nn.omaliikumise kiirus mõõdetakse
taevasfääril tähe aeglasest nihkumisest teiste, võimalikult kaugete tähtede suhtes. Tõelise
ruumikiiruse määramiseks peame teadma ka tähe kaugust. ( 1.)
Tähtede värvus
Palja silmaga vaadates võib märgata, et tähed on värvilised. Tähtede täpsem värvus määratakse
spektrist