Teater
Olid ka
fantastilised näokatted herilased, konnad jne.
Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad
võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et
tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik
sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning
resonaatoritele.
Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva
vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole
meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid
näitlejate kasvu. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele.
Esinejate kostüümid vastasid näidendi laadile. Komöödiategelased kandsid
enamasti lühikesi riideid ja paljudes lavastustes nahast fallost ehk suguliiget.
Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid lavalolijad riietuse alla kõhule ja istmikule
padjad, mis moonutasid keha