Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektomeeter
1. ei mõjuta aine keemilist koostist;
2. piisab väikestest ainekogustest;
3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata.
Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu.
Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab).
Spektroskoop koosneb kolmest osast:
1. kollimaator, mille läätse L1 fookuses asub pilukujuline valgusallikas S, et saada
paralleelseid kiiri prismale;
2. prisma;
3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired
erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei
märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaadata
spektroskoobiga hõõguvat gaasi, siis näeme mustal taustal värvilisi jooni, millest
igaüks on pilukujutis.
1859. aastal esitasid Bunsen ja Kirchhoff spektraalanalüüsi meetodi: aine kiirgus on tingitud
annaabi.ee 
