KUNSTITEOSE VAATAMINE JA ANALÜÜS KUI ÕPPEVAHEND
2. Sisedialoog, mis toimub vaataja mõttes, kui ta otsib kontakti või vaatleb kunstiteost.
See küsimuste ja vastuste ahel lähtub eelkõige vaataja varasemast kogemustepagasist,
samuti eelarvamustest ja kahtlustest. (Kas see on tõesti kunstiteos? Miks võis
kunstnik midagi sellist teha? Miks seda teost kiidetakse? Miks kellelegi see
kunagi võis meeldida?)
3. Dialoog kunstiteose ja vaataja vahel, mis dikteerib ajalist vaatamismustrit.
Küsimusetele, mis vaatajal tekivad, saadakse vastus tööd lähemalt silmitsedes või
kaasteksti lugedes, mis omakorda viib järgmiste küsimusteni, mis jällegi sunnivad
teosest või kontekstist vastust leidma.
Kolm dialoogivormi ei järgne tingimata üksteisele, vaid võivad aset leida samal ajal.
Dialoogilise vaatamise puhul on olulisim, et kunstiteost ja dialoogipartnerit käsitletakse