Heisenberg
mõõtmise puhul on oluline mõõtmiste järjekord, sest ilma kindla järjekorrata ei
saa kaks vaadeldavat suurust mingile olekule mõjuda. Tulemus võib oleneda
mõõtmiste järjekorrast. Kui kahe vaadeldava suuruse puhul on lõpptulemused
erineva mõõtmiste järjekorra puhul erinevad, siis tekib määramatuse relatsioon.
Koordinaadi ja impulsi puhul kirjeldas seda esimesena Werner Heisenberg 1927.
Määramatuse relatsioonid kirjeldavad kvantitatiivselt lõppolekute erinemist
vaasdeldavate suuruste järjekorra äravahetamisel.
Aastal 1927 sõnastasid Bohr ja Heisenberg Kopenhaageni interpretatsiooni,
mida nimetatakse ka kvantmehaanika ortodoksseks interpretatsiooniks. See
tugines Borni ettepanekule võtta süsteemi olekut kirjeldava olekufunktsiooni
ehk lainefunktsiooni väärtuse mooduli ruutu tõenäosustihedusena (Borni
interpretatsioon). Kuigi vahepeal on ilmunud arvukalt muid kvantmehaanika
interpretatsioone, pooldab seda tänini enamik füüsikuid.