Molekulaarbioloogia
normaalsest enam.
2) vaegvaararendid e defitsiitvaararendid -organ on puudulikult arenenud voi on neid arvult
normist vahem.
3) dustoopia -organite vaarpaiknemine
Lisaks sellele jaotatakse vaararendid fenotuubiliselt ka uksik-ja kaksikvaararenditeks
soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada
atavisme, mis on liigi varasemas fulogeneesi etapis normaalse tunnuse avaldumine
tanapaeval.
Atavism on kull anomaalia, kuid mitte tuupiline vaararend.
Eksogeenseid vaararendeid voivad tekitada jargmised faktorid:
-fuusikalised;
-keemilised;
-infektsioossed;
-toiteelementide vaegus ja toitumishaired.
GENEETILISTE ANOMAALIATE ETIOLOOGIA
Kaasasundinud anomaaliate geneetilistest pohjustest on esikohal geenmutatsioonid.
Vahem esineb kromosoomi mutatsioonidest tingitud anomaaliaid. Ka kombinatiivne
muutlikkus ja vead geenide rekombinatsioonil voivad pohjustada defektsete geenide teket.
Mutatsioonid kui anomaaliate geneetilised pohjused
annaabi.ee 
