Antarktika
umbes 32 000 km.
A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90%
Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2
Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m)
Jaheda vee pärast on A. loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke.
Planktonikülluse pärast elab seal palju vaalu, kalmaare, hülgeid ja linde; A. on
maailma tähtsaim vaalapüügipiirkond. Vaalade arvu vähenemise tõttu on kiiresti
paljunenud *krill (peamine vaalatoit)."
Kergueleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s)
(aasta keskm. t° --45 kuni -- 55 °C)
Merilõvid
Antarktika merilõvil on vooljas keha, mida katab pruunikaspunane karv. Isasloomad
on suuremad kui emasloomad, nad võivad kasvada kuni 4 meetri pikkuseks. Nende
kaela ümbritseb pikkadest karvadest koosnev lakk. Kõik merilõviliigid elavad suurte
karjadena meres, aga kui jõuab kätte paljunemisaeg, suunduvad nad rannaaladele.
annaabi.ee 
