Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
(Culik, 2010). 4.2 Seltsingulisus Delfiinid elavad tavaliselt suurte rühmadena hüppeid ja plätsatusi on näha ja kuulda märkimisväärselt kauguselt. Karja suurus ulatub paarikümnest kuni üle 10 000. Tihti tõusevad mitmed grupi liikmed koos pinnale. Rühmade suurus varieerub hooajati ja vastavalt päevaajale (Culik, 2010). Paaritumisajal on näha ka suguküpsete emaste ja isaste seltsinguid (Warnau, 2004). On tavaline, et delfiinid on seostunud ka teiste vaalalistega. Ujudes ja sukeldudes järgivad delfiinide rühmad ookeani põhja reljeefi, samuti teatud kalaliikide populatsioonide hooajalisi rändeid (Bahuguna, 2010). Hirmunult koonduvad loomad tihedalt kokku (Culik, 2010). 4.3 Sigimine Harilike delfiinide suguküpsus saabub vastavalt emastel 5 12 aasta vanuselt ning isastel 9 -13 aasta vanuselt (Warnau, 2004). Kurameerimise ajal isased ja emased löövad üksteist oma uimedega, hõõruvad oma kehasid kokku ja ujuvad külg-külje kõrval
annaabi.ee 
