Luulekava
Kus olen ma Sind näinud? Unes vist?
Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu
just nii rahutuile. Neitsiohtu
siis olin alles ja täis ootamist. (Under: 400)
Sa tasa vastu toolikorju toetud,
pea aknast pahisevas kiirtejoas,
mis nimbusena on su juustel, et
mu mõtted on su ees kui helmerivid
tuhmkuldses valguses kui vanal maalil,
ning ulatades sulle kruusist vett,
mu käed on hardad nagu templikivid
või nagu preestrid pühal rituaalil. (Merilaas: 61)
Ja äkki tuli käsk. Kas ülevalt,
kus vaagitud on iga samm ja pala,
et ukse lahti lõid ja panid jala
ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405)
Ma lehvitan rätikuga,
jään tagasi vaatama...
Ons lootus vaid nagu juga,
mis langeb ja tõusta ei saa? (Under: 379)
Kuis võiksin magada, kui armastan ma nõnda!
Kuu poetand põrandalle hõbelehti,
kui pisarad on puhkend taevas tähti -
Kuis võiksin unusta nüüd su ja iseenda! (Under: 48)
Kurb on süda, hale on mu meel.
Kas on ilmas armetumat veel? (Merilaas: 167)
annaabi.ee 
