PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED
K6ige nooremad on biogeensed setted, Eriti soosetted, mis tekivad sootasantikke
ja paiknevad suuremate saarte ja poolsaarte keskosas.
*Kliima ja veestik
Rannikumadaliku kliimat m6jutavab Soome lahe aeglane kylmumine sygisel ja
aeglane soojenemine kevadel, kui kestavad jahedad ilmad kauem naaberaladest.
Iseloomulikud on tugevad tuuled, mis valdavalt puhuvad l22nest ja loodest.
Veestab seda ala paljude Soome lahe vesikonna j6gede suudmealad. Keila-, V22na-,
Pirita-, J2rvala-, V6su-, Selja-, Kunda-,Pyha-,S6tke-, Narvaj6gi..
J6eorud kulgevad piki tektoonilisi l6hesid ja on mandrij22 poolt laiemateks
kulutatud (Suudmealasid).
Laiad suudmealad-klindi lahed.
Kui j6ed voolavad alla panda astangust, siis nad moodustavad jugasid ja
koskesid.
Lahed ja poolsaared:
Pakri ps.(Baldiski), Paljassaare ps., Viimsi ps., Juminda ps., P2rispea ps.,
Lahepere-, Kopli-, Tallinna-, Kolga-, Hara-, Eru-, K2smu-, Kunda-,Narva laht.
J2rved: