Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted
Laiendati vasallide
p2randamis6igust l22nidele ja tugevdati nende seisundit moodustades nyyd
silmapaistva poliitilise j6u.
XV saj j2tkusid sisev6ilused VL.
Vasallid kaldusid rohkem ordu kui piiskopkonna poole
1421 alates hakati pidama VL yldisi maa2evi, arutati t2htsamaid v2lispoliitilisi
kysimusi pyyti lahendada omavahelisi tylisi, m22rati makse...
Vasallid ja linnad astusid aktiivsesse poliitikasse.
XIV sajandil VL v2lispol. Seisund n6rgenes. Naaberriigid moodustasid liite ja
tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks.
1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst
yks isik)
Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks.
Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille
kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika.
Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt