Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp Parksepa keskkool 5 kl 09.11.2010
Pilatava teose nõrkusi ja puudusi võimendatakse karikatuurini. Eksisteerib ka sõbralikum paroodia, mis koomilises võtmes jäljendab teise autori isikupära. Filmiparoodiad keskenduvad pigem kontrastiga stseeni, dialoogi ja kadreeringu lõhkumisele kui sujuvale stiilijäljendusele . Lauluparoodiad ja salmikuluule Me kolmekesi tuleme Kooli kantseleist, Meil päevikud on punased Ja paps see koolis käis *** Võt-võt-võt-võtan uue viha, @, @, @ äigan üle piha Verijärves palju kalu, Osa neist on latikad. Meie klassis palju poisse, Osa neist on tatikad. *** Sõprus on kui klaas Kerge purustada, Raske parandada! Netinalju *10 võimalust rannas igavust peletada: 1. Seisa mureliku näoga rannas ja räägi möödujaile midagi liiva sisse kaotatud kuldkellast, vanaisa hammastest ja vana-vanaisa mündikogust
end% ümber toimuv%t elu. Är% v%hi p"ev%st p"ev% ekr%%ne, p%ne end% telefon "r% j% j"lgi inimesi, r""gi nendeg%. Inimeseg% suheldes s% õpid ted% tundm% ning %it%m%. Me pe%me t%%s%v%st%m% inimesteg% n"ost n"kku r""kimise, sest me oleme pr%eguse tee k%ot%nud. Kui kuul%t% inimesi, n"h% nende silmi j% süd%nt, võid%me kõik. Vestluse k"igus me j%g%me om% süg%v%m%id mõtteid, v%j%dusi j% soove üksteiseg%. J"rgmine kord kui k%v%tsed kirjut%d%,postit%d% f%cebooki, twitterisse, pe%tu. Mõtle. Võt% om% telefon j% kutsu inimene õue j%lut%m% või tehke mid%gi muud meelep"r%st. V%%t%, mis t"nu sellele sinu elust s%%b. Suhted h%kk%v%d p%r%nem%, k%sv%m% j% %renem%!
Eralda kõnetaktid. Elu /e-lu/ Koridor /ko-ri-dor/ Tahvlile /tahv-li-le/ Rüü /rüü/ Suhkruvatt /suhk-ru/-/vatt/ Talvistele /tal-vis/-/te-le/ Varumängija /va-ru/-/män-gi-ja/ Aknaraam /ak-na/-/raam/ Vastastikku /vas-tas/-/tik-ku/ Kannapööretega /kan-na/-/pöö-re/-/te-ga/ Määra rõhulised silbid ja seejärel kõnetaktid. Baromeeter /ba-ro/-/mee-ter/ Platvorm /plat/-/vorm/ Krokodill /kro-ko/-/dill/ Röövellik /röö-vel/-/lik/ Vääritu /vää-ri-tu/ Võtmehoidja /võt-me/-/hoid-ja/ Klaviatuur /kla-via/-/tuur/ PALATALISATSIOON-ehk peenendus. See on iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb LNSDT hääldamisega, kui neile järgneb (või kunagi järgnes) I või J. Tall-tall Tulp-tulp Palk-palk Tol-toll Mulk-mulk Pan-pann Kann-kann Mall-mall Salv-salv Silbi ehitus silp algus tuum(vokaal või vokaalid) lõpp ek-sa-mi-teks 1.silp 2.silp 3
+ 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Reageerivad segu kahe pärast. Tiitritakse otse kolbi 0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsio 3 M HCl lahuse ja iga reagendi mass määratakse kaalumise teel. Selleks võt soolhapet ja kaalutakse täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata ots või etanooli, kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks ja kaalutakse reaktsioonisegu valmistamiseks . Katalüsaatori (HCl) moolide arvu täpseks määramiseks lahustes pipeteeritak praktikumi lõpus 0,5 M NAOH lahusega. fenoolftaleiini juuresolekul. Kui esim kordustiitrimine. eaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20
NB! Küsimärk ei tähista küsimust! Tasase intonatsiooni korral ei kasutata mingit märki. Lausungid algavad väikese tähega. Pausid (.) - mikropaus: 0,2 sekundit või lühem (...) - pikem paus (1.2) - pausi pikkus sekundites P: teie ikka `esinete seal=võ. (...) T: jaa (...) P: meie=`ka? Poolelijäänud sõnad si- kol- kolmapäeval Pealerääkimised V: .hh ahaa et sõidad minu juurest ´läbi võtad [sel-] H: [võt-] võtan sul selle `massina `ära. A: ma tahtsin [seekord] veel natuke rohkem B: [mhmh] Ebaselgused {või} - loogeliste sulgude sees on halvasti kuuldud tekstilõik või kõneleja nimi {-} - ebaselgeks jäänud sõna või kõneleja {---} - pikem ebaselgeks jäänud lõik (...) ((ema kisub kommipakki lahti)) L: {---} E: $ a see ei `tulegi lahti, ta on nii kõvasti `kinni. $ I: ta=tab `mahla. (...) P: {-} `viinamarja`mahla. Kommentaarid 1
kaudu. Vaimne vägivald võib avalduda ignoreerimise, vaikimise, ähvardamise, jälitamise, süstemaatilise kontrollimise, jälgimise, kirjavahetuse saladuse rikkumise, segamise, tülitamise, hirmutamise, sõimamise, laimamise, alandamise, kritiseerimise ja süüdistamise, manipuleerimise, sugereerimise (mingi halva omaduse nt laisk, rumal vmt sisendamise), armukadeduse, sotsiaalse isoleerimise, samuti laste kasutamisena vägivallavahendina, varalisse sõltuvusse seadmisena, liikumisvabaduse võt misena jm. Füüsiline vägivald teise isiku kehalise puutumatuse rikkumine tema alandamise ja valu ning kannatuste tekitamise eesmärgil; kaudne vägivald lähedaste või lemmiklooma peksmise või piinamise või tapmisena, mis on suunatud kannatanule püsivate psüühiliste kahjustuste tekitamisele. Füüsiline vägivald on kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, kuna ohvril on nähtavad füüsilised kahjustused
Jätkub ...Cry// Kristel Kiisk 8 Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Ei tea kes see veel on ? Ma arvan et ei lähe,pärast on mingi kahtlane, vägistaja nt. Midagist pole teha vaatan siis telekast õudukat. Mingi "Teksase Mootorsae Mõrvad". Rõve film. Mulle on tulnud uus sõnum. Tundmatult. Sõnum: Tuled juba ka vä ?? Et nagu see on tähtis ... Hui tulengi kuhugile!!!Ei tule võt ja kõik.Number on ka ju salastatud. *** Miks mulle keegi Kairest pole rääkinud. Nh jh eks siis lähen vaatama. Küsisisin siis met-õe käest kus asub Kaire Põld.Ta asus 3 korrusel 312 palatis. TA oli täie tervise juures kuid peab minema psühiaatri juurde oma probleemidest rääkima. Kui ma talt küsisin miks ta nii tegi vastas ta et poiss jättis maha. Järelikult see poiss ei vääri sind ,ning su pisaraid ega ka veeni lõikamist. Kaire lubas et ta ei tee enam nii.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Kui lah-nud aine on mittelenduv, siis ülarõhk=lahuse osarõhuga. lisanditena teisi met-e, tekitavad elektrolüüdi lahuse toimel pid-lt Suure en-ga kiirgusliigid: gamma- ja röntgenkiired, ioniseerivad ka v püs- Aine osakeste üleminek vedelfaasist aurufaasi olen sellest, millise töötavaid galvaanielemente, mille töötamisel lähevad akt-se id moke ja põhj-d kiirguskeemilisi reakts-e. osa vdku pinnast võt enda alla komponendi mok-d, see aga oleneb metalli ioonid lahusesse ja met hävib. Katalüüs Katalüsaator on reakts-i kiiruste muut-st põhj aine, mis kontsentratsioonist. Seega peab komponendi auru osarõhk olema N: tinutatud (Sn) raudpleki puhul, kui tinakiht on terve, on raud- ei muuda reakts-i tasakaalu olekut, kuid kiirendab selle saab-st. Reakts-i võrdeline tema kontsentratsiooniga lahuses, kui kontsent
lihtahela abil Ahela abil - Enne aga liides ja abstraktne klass, mis sobiksid nii massiivi kui ka ahela abil realiseerimiseks. Liidese näide public interface MyList { public void add(Object o); //lisamine lõppu public void add(int index, Object o); //lisamine antud kohale public void clear(); //tühjendamine public boolean contains(Object o); //kas sisaldab antud elementi public Object get(int index); //võt. antud kohalt (el. jääb alles) public int indexOf(Object o); //esimene asukoht public boolean isEmpty(); //kas tühi public int lastIndexOf(Object o); // viimane asukoht public boolean remove(Object o); //eemld. esimeselt asukohalt public Object remove(int index); //eemaldamine antud kohalt public Object set(int index, Object o); //panek public int size(); //elementide arv }
hele?), on kvaalid oma olemuse tõttu nende kogeja (tähendagu see siis mida iganes) teadvusele ot- seselt kättesaadavad ehk kvaalid on kogemuse omadused, millega ollakse lähedaselt või otseselt tuttav (acquainted) (tähendagu see siis mida iganes) ehk "vahetud fenomenoloogilised kvaliteedid" (Block 1978) (tähendagu see siis mida iganes). Nad on lõppude lõpuks needsamad omadused, mille hindamine lubab meil oma teadvuslikke seisundeid identifitseerida. Seega, traditsiooni kokku võt- tes: kvaale peetakse subjekti vaimuseisundite sellisteks omadusteks, mis on 1) sõnulseletamatud 2) seesmised 3) privaatsed 4) teadvuses otseselt ehk vahetult hoomatavad Sellega on kvaalid juhatatud filosoofia näitelavale. Mõnedele teoreetikutele on nad tundunud väga tähtsate omadustena, kuna nad paistavad olevat ületamatu ja vältimatu komistuskivi funktsionalismile,
tuli sakslaste poolele üle ja pääses ko- dumaale. Punaste mobiliseeritud mehed saade- ti metsatöödele, kus umbes 8000 neist Lembit Pärn (19031973), Nõukogude hukkus. Järelejäänutest, evakueeri- armee kindralleitnant; Punaarmee tutest ja Venemaa eestlastest haka- 8. Eesti laskurkorpuse komandör, hiljem Eesti NSV kaitseminister; võt- ti moodustama uut rahvusväeosa tis aktiivselt osa Eesti okupeerimisest 8. Eesti laskurkorpust, kuhu koondus 1940. ja 1944. aastal 18 EESTI SÕJAAJALUGU langes rivist välja ning see saadeti üm- berformeerimisele. Täiendamise ajal vähenes korpuses eestlaste osakaal. 1944. aasta augustist kuni novemb- rini osales korpus Eesti taasvalluta- mises ning järgmise aasta veebruaris
et tikk kaetud saaks. Rahvapärimusi lõokesest: 1. Hommikupoolel kuulmine toob rõõmu, õhtupool kurbust eelolevaks suveks. 2. Kui lõolaulu kuuldakse ilma et lindu nähtaks, siis seal (talus, külas) väsivad suvel hobu- sed, lõolaulu kuuldes tuleb kukerpalli visata (või pikali heita), siis ei valuta suvel selg. 3. Üksikteade lõolaulu lõppemise kohta kesksuvel: lõol läheb linaluu kurku. 4. Head lauluhäält arvati saavat linnumunade joomisest. Sellel, kes ilma linnupetet võt- mata, s.o. söömata kevadel hommikul välja läks ja esimest korda lõolaulu kuulis, oli üks võimalikke ,,pettasaamise" tagajärgi lauluhääle kaotamine. Vanasõnu lõokesest: 1. Lõoke on ütlend: ,,Enne mina mitte ei loula, kui mätas pole lahti." 2. Kui lõuke kevadi juba lume alt kolm liivatera kätte saab, pidada ära elama. 3. Lõoke laulab peale jaani leinalaulu. 4. Kui lõoke küünlakuul laulma hakkab, tuleb külm kevade, tuleb ta paastukuul nähta-
tinglik jaotamine esmajärgulisteks ja teisejärgulisteks ülesanneteks. Alustatak- se esmajärgulise ülesande sõltumatust lahendamisest ja seejärel lahendatakse saadud tulemusest sõltuvalt teisejärgulised ülesanded. Esmajärgulisteks pee- takse sageli aktiivvõimsuse ja teisejärgulisteks reaktiivvõimsusega seotud ülesandeid. Näiteks lahendatakse võrgu perspektiivarengu küsimused esimesel etapil ilma reaktiivvõimsuse kompenseerimise ülesandeta ning alles siis, võt- tes aluseks saadud tulemuse, hakatakse lahendama reaktiivvõimsuse kompen- seerimise ülesannet. Praktikas ongi reaktiivvõimsuse kompenseerimine elekt- rivõrgus reaalselt aeg-ajalt päevakorda kerkiv ja lahendamist vajav ülesanne, kusjuures lähtutakse olemasolevast võrgust. Siin vaatlemegi reaktiivvõimsuse kompenseerimise ülesannet kui sellist pla- neerimise alaülesannet, kus on antud olemasolev elektrivõrk ning määrata on
Laagri 3 hoonet ja saun piknevad 3 ha nende laagrite eesmärk. suurusel maa-alal, kus toimub ka põhiline laagri tegevus. Magamishoone mahutab kuni 40 last. Spordi-, tantsu-, draamalaagrid Renoveeritud on söögimaja. Osalesid lapsed vanuses 716 eluaastat üle kogu 2005. a suvel toimus 8 laagrivahetust, millest võt- Eesti. Igal päeval oli kindel teema ja lastel oli pide- tis osa 288 noort. valt tegevust. Spordipäevad olid sisustatud ena- muses humoorikate võistlustega, mis oleksid jõu- Rannapungerja Noortelaager on eelkõige mõeldud kohased kõigile lastele. Viidi läbi erinevaid maas-
Kujutage nüüd endale ette sadu ridasid programmi, mille kõik read algavad esimesest positsi- oonist. See on siis midagi sellist: { N ä i d e n10.3.1 } For i := 1 To N-1 Do For j := i To N Do If A[i] < A[j] Then begin V := A[i]; A[i] := A[j]; A[j] := V end; Sellisest ühtlasest jadast on väga raske leida mingisuguse struktuuri algust ja lõppu. Kui nüüd sellise programmi kompileerimisel ilmneb, et kuskil on üks 'end' puudu, siis ei jäägi muud üle, kui asuda kõiki võt- mesõnu 'begin' ja 'end' omavahel 'paari panema'. Ja selliseks struktuuri esiletõstmiseks kasutatakse TAANDEID. Üldine reegel seisneb selles, et STRUKTUURI SISSE JÄÄVATE LAUSETE ALGU- SED NIHUTATAKSE VÄHEMALT ÜHE KOHA VÕRRA PAREMALE. Tavaliselt on nihke suuruseks 2 kuni 4 kohta. Vahel tekkib küsimus, et kuhu kirjutada need võtmesõnad 'begin' ja 'end'? See on mõningas mõttes maitse asi ja siin on kolm võimalust - mitte nihutada, nihutada poolikult ja nihutada täielikult
ema: "Hambaid peab pesema. Pärast sööki tuleb alati mitte nii väga meeldib. Ema sõnab: "See mänguasi on teise pahandada lapse oma. Sa ei tohi seda temalt lihtsalt niisama ära võt- hambaid pesta, muidu tekivad hammastesse augud." ja endale ta. Kui keegi võtaks sinu mängukaru ära, oleksid sa ju Ent tüdruk jonnib edasi, keeldudes endiselt hambaid kind-laks väga kurb. Sinu sõber, kellelt sa selle kujukese võtsid, on pesemast
●● erivarustus (näiteks binokkel, laserkaugumõõdik, raketid, miinid); ●● administratsioon; ●● vaatlusposti rutiin; ●● side; ●● vaatlusposti ülem annab käsud; ●● proovid ja ettevalmistus; ●● teatud tingimustes võib olla vajalik saata julgestamiseks välja lahingpat- rullid, et oleks võimalik vaatluspost paika panna. Vaatlusposti rajamine Liikumine lõplikku kogunemispunkti. Kogu grupp peab liikuma nagu korralik patrull. Saabumisel peab sisse võt- ma organiseeritud kaitse. Luure. Vaatluspostiülem, tema abi, laskur ja sidemees lähevad vaatlusposti asu- kohta, kus nad teevad nii: ●● puhastavad lähima ümbruskonna ja kontrollivad vaenlase olemasolu piirkonnas; ●● saadavad laskuri ja sidemehe julgestuspositsioonidele; ●● valivad vaatlusposti täpse asukoha (pimedas valitud kohta tuleb võib- olla hiljem korrigeerida); ●● teevad sidekontrolli vaatlusposti asukohalt;
ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust võetakse järjekorras kõik riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni kogu saadetis on komplekteeritud. Arvuti etteantud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi aga paljudel juhtudel optimaalseks osutuda. Laotööd toetavad arvutiprogrammid lubavad kirjeldada toodete võt- mise järjestamiseks ka muid põhimõtteid. Kuna komplekteerimistöö tootlikkus on määratud suures osas komplekteerimisel läbi käidud või tõstukiga sõidetud teekonna pikkusega, ei peaks komplek- teerija lähtuma toodete võtmise järjestamisel alati arvuti ette antud järjekorrast, vaid muutma seda järjekorda vastavalt konkreetsele olukorrale. See võib olla küll algul raske, kuid kui töötajal tekib
Kujutage nüüd endale ette sadu ridasid programmi, mille kõik read algavad esimesest positsi- oonist. See on siis midagi sellist: { N ä i d e n10.3.1 } For i := 1 To N-1 Do For j := i To N Do If A[i] < A[j] Then begin V := A[i]; A[i] := A[j]; A[j] := V end; Sellisest ühtlasest jadast on väga raske leida mingisuguse struktuuri algust ja lõppu. Kui nüüd sellise programmi kompileerimisel ilmneb, et kuskil on üks 'end' puudu, siis ei jäägi muud üle, kui asuda kõiki võt- mesõnu 'begin' ja 'end' omavahel 'paari panema'. Ja selliseks struktuuri esiletõstmiseks kasutatakse TAANDEID. Üldine reegel seisneb selles, et STRUKTUURI SISSE JÄÄVATE LAUSETE ALGU- SED NIHUTATAKSE VÄHEMALT ÜHE KOHA VÕRRA PAREMALE. Tavaliselt on nihke suuruseks 2 kuni 4 kohta. Vahel tekkib küsimus, et kuhu kirjutada need võtmesõnad 'begin' ja 'end'? See on mõningas mõttes maitse asi ja siin on kolm võimalust - mitte nihutada, nihutada poolikult ja nihutada täielikult
715 kNm. M Ed 280 etot = 0,151 m. N Ed 1860 e = etot + d1 0,5h = 0,151 + 0,450 0,5 · 500 = 0,351 m. Koormuse põhjustatud moment armatuuri As1 raskuskeset läbiva telje suhtes (Ne)Ed = NEde = 1860 · 0,351 = 653 kNm < (Ne)Rd = 715 kNm Tulemus: Kandevõime on piisav. 4.3.2. Armatuuri dimensioneerimine Armatuuri dimensioneerimisel tuleb esmalt määrata hälbeid ja elemendi saledust arvesse võt- tev pikijõu NEd üldine ekstsentrilisus etot. Selle järgi arvutame ekstsentrilisuse telje s-s suhtes e = etot + d1 0,5h. Kui ei ole teada, kas tegemist on suure või väikese ekstsentrilisusega, siis lähtume esialgu suu-rest ekstsentrilisusest. Suure ekstsentrilisusega ristlõige ( < c ehk x < xc) Antud on ristlõike mõõtmed, materjalide tugevus, arvutuslik pkijõud NEd ja selle ekstsentrili- sus e. Leida tuleb armatuuride As1 ja As2 pindala.
leida kõik arvud x nii, et iga mittenegatiivse a jaoks. Kui nüüd tahame aga lahti saada tingimusest „mittenegatiivne“, siis peamegi sisse tooma kompleks- arvud. 89 Kui lubada natukene mõttel lennata, siis võiksime õigustatult võrrandi lahendiks pakkuda . Tõepoolest, kuna ruutjuure võtmine ning ruutu võt- arvuhulgad mine taandavad teineteise välja, võime kirjutada . Seega, lubades ruutvõrrandi lahendiks ka uut leiutist , oleme laiendanud arvusüsteemi. Üllataval kombel piisab sellest laiendusest mitte ainult peatüki algu- ses toodud võrranditele, vaid tegelikult absoluutselt kõikidele polünoomvõrrandi-
raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt- misega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalen- nukiteks. Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vaja- dusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri
tõusnud ja nüüd siia tulnud, et haualävel surmaminejat vastu võtta. Esmeralda, kes oli niisama kahvatu ja raidkujusar-nane, märkas vaevalt, kuidas talle raske kollasest vahast põlev küünal pihku pisteti. Ta ei kuulnud ka kohtu-kirjutaja kriiskavat häält, kui see avaliku patukahetsuse saatuslikku vormelit ette luges. Kui tal kästi öelda «aamen», siis ta ütles «aamen». Tas virgus pisut elujõudu 337 22 Ei võt a ma k a r t a ümb r i t s eva r ah va h u lk a s i d ; t õu s e, i s s an d , p ä ä s t a mi n d , j uma l ! . . . Pä ä s t a mi n d , j uma l , s es t veed on t u n gi n u d k u n i mu h i n gen i . . . Olen va j u n u d sü gava s s e p or i s s e ega ole j a lgea lu s t ( lad . k . ) . 23 Kes mu sõn a k u u leb j a u su b s el les s e, k es mi n d s a a t n u d , s ee p ä r i b i gaves e elu ega läh e k oh t u j ä r j e et t e, va i d läh eb su rma s t el lu ( lad . k . ) .
annaabi.ee 
