Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Liis Järvamägi Biotehnilised süsteemid, I Võhmuta 2013 Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Sissejuhatus Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 19391950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida. Joonis Võhmuta küla aerofoto Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Küla läbib tee nr 15128 (Järva-Jaani - Tamsalu -Kullenga). Järva-Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel. Lähim põhikool asub 4 km kaugusel Vajangul ning
Piisupi 51 60 59 Porkuni 198 196 189 Põdrangu 82 81 80 Sauvälja 21 21 20 Savalduma 28 27 26 Türje 11 10 9 Uudeküla 108 107 108 Vadiküla 7 6 5 Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm
Kristina Uibuknat 10.a klass Johan Pitka (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas ja surmaaeg ja koht on teadmata) Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontrad miral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimetatud Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi. 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov", sai arvatavasti mereväelipniku auastme
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja.
JOHAN PITKA (19. veebruar 1872 – september 1944) Johan Pitka sündis Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Terasaugu metsavahimajas. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja ning kontradmiral. Vabadussõjas oli ta Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Oma haridusteed alustas Pitka 1889. aastal Seliküla vallakoolis, hiljem õppis veel Tallinna
wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja
ettevaatlikku joont. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Jaan Poska oli Eesti riigimees. Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. Johan Pitka VR I/1 (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. See tehtud valik oli õige. Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolman- daks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale. Julius Kuperjanov (11
Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ...
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5
Kooli Nimi Eesti rahvuskivi - paekivi Referaat Ees- ja perekonnanimi ? klass Paekivi on eesti rahvuskivi alates 4. maist 1992.a. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa Eesti riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Eesti paekivi on ilus, mitmevärviline ja mitmesordiline ning ka vastupidav materjal, kui seda õigesti kasutada. Paekivist on sajandeid ehitatud Eestimaal suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähemtähtsaid hooneid. Paekivi on ennast tõestanud kui vastupidav ehitusmaterjal. Keskajast tänapäevani säilinud Tallinna vanalinn on parimaks näiteks paekivi headest ehitusomadustest. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis on paekivi ja dolomiiti ehituses ka...
neostiilide hulka historitsismiajastul) Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi):
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud
Hando Runneli looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile
Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ta soovis oma kinnisvara müüa Karl Tambergile. Talu müümise põhjuseks oli vanadus. Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse oli saanud Võhmuta mõisa pidajana. Uueks omanikuks sai 47 aastane K.Tamberg ning elama hakkas seal oma 37 aastase naisega. Uue omaniku perre kuulusid veel kuue aastane poeg ja 15 aastane tütar. Karlil tuli talu eest maksta 3680 krooni. Lepatänava suuruseks oli kokku 20, 41 ha. Põllu ja aiamaad 4,22 ha, heinamaad 9,27, karjamaad 5,50 ha, ehitus ja õuemaad 0,31 ha, teid 0,25 ha ning kraave ja vett 0,26 ha. Talu normaal rent aastas maa eest oli 340kr.
Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumi lõpetamata. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 "Loomingus". Esimene kogu "Maa lapsed" ilmus 1965 kassetis "Noored autorid". Teine kogu "Laulud tüdrukuga" järgnes 1967. Veel Hando Runneli loomingut: "Mõru ning mööduja" ( 1976 )
Puiga Põhikool Gertu Teidla 9. klass Hando Runneli elu ja looming Referaat Juhendaja: Aimi Lessel 2009 Hando Runneli elulugu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses
Orgita-Haimre 39 cm Mündi Võhmuta Kalana Kurevere
......... Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"............................................... Sissejuhatus. Mina tegin referaadi luuletajast Hando Runnel. Valisin Hando Runneli sellepärast, et ta on väga huvitav ja omapärane luuletaja. Ühes kogumikus on tal väga palju erineva iseloomu ja ehitusega luuletusi. Kuna ma Hando Runneli kohta eriti palju ei tea, siis ma otsustasingi, et teen referaadi just tema kohta. Elulugu. HANDO RUNNEL on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Võhmuta vallas. Hando Runnel on pärit Liutsalu külast, Vainu talust Võrumaalt. Hando Runnel õppis väga paljudes koolides. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva- Jaani, Tartu ja Paide koolides. Lõpetas Paide keskkooli aastal 1956. Seejärel läks ta õppima põllumajandust ja selle kõrvalt käis õppimas EPA kaugõppeosakonnas agronoomiat. Agronoomia õppimine ja tal aga poolikuks, sest külarahva seas elades paistis agronoomiastuudium loomupärasema harimisviisina, kui näiteks
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga
omandiks ja maatükkide kasutamise pärast pidid talupojad mõisas edasi töötama. Järgnes perekonnanimede panek. Alles 1856 aasta talurahvaseaduse järgi lahutati talumaa mõisamaast. Talupojad pidid maa kas välja ostma või rentima. Teorent asendus vähehaaval raharendiga.Nii avanes ka Jalgsema küla talupoegadel võimalus muutustega kaasa minna. Valdade moodustamise järgselt said talupojad hakata kaasa rääkima külaelu korraldamisel. Jalgsema kuulus Võhmuta valda. Täieliku võimaluse talude arendamiseks andis omariikluse saavutamine 1918. aastal. Seliküla mõisa riigistamisega said oma maa mitmed Jalgsema küla mehed. 1. 2. Küla Eesti Vabariigi ajal Vabadussõja võit kindlustas Eesti riigi püsimajäämise. Esimest korda aastasadade jooksul vabanes külarahvas mõisniku ülemvõimust ja sai rajada oma kodutalu. Nii tekkisid külasse asundustalud. Kuna maaomanikke oli palju, aga valitses majanduslik
Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Algas soomusrongide ehitamine. Kangelased sõjas: · Kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas. Asub õppima sõjakoolis. Vabadussõja alguses määrati ülemjuhataja kohale. · Admiral johan Pitka - soomusrongide ja sõjalaevastiku loojasündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Saanud 16- aastaseks, üritas Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal alles kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1899. aastal kutsutakse Pitka
Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema lapsepõlvest, haridusest, luuletaja hilisematest tegemistest ning tema loomingust. 3 Lapsepõlv Hando Runnel sündis Eduard ja Pärja Runneli (enne nimede eestistamist olid nad Kerssonid) teise lapsena nende neljalapselisse perekonda 24.novembril 1938 aastal. Perekond Runnelid elasid Järvamaal Võhmuta vallas, Liutsalu külas, Vainu talus. Seal veetis Hando Runnel ka oma lapsepõlve koos kolme venna ja õega. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg. Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle raamatus. 1949
okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada. Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. 1. ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. Novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Janni, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Filoloogiaharrastused jäid aga sügavamaks südameasjaks, mitte avalikuks ettevõtmiseks. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg.
SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta:
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat
veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem · 19331939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis Teenetemärgid ja tunnustused 5 · Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920) · Kotkaristi teenetemärgi I klass (6. juuni 1930) · Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (7. veebruar 1929) · 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor JOHAN PITKA Johan Pitka sündis 19 veebruar 1972 Võhmuta vallas Jalgsema külas Ansomardi talu omaniku kuuelapselisesse perre. Õpinguid alustas 1881. aastal Seliküla vallakoolis. 1885 hakkas õppima Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Merest unistav Johan Pitka pääses laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasises aastad kulusid suviti merd sõites ja talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten
....................................................................................7 10. Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühendus....................................................8 11. Kontradmiral Pitka teenetemärgid ja aunimetused ...........................................8 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Johan Pitka Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vallas. Ta oli Eesti kontradmiral; Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas; vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Peäro August Pitka. Johan Pitka surmaaeg ja -koht teadmata aga arvatavasti suri septembris 1944 aasta Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik 1895 kapteniks purjelaeval "Kalvis" ja brigantiinil "Albatross"; 1896 tüürimees Tallinna jäälõhkujal "Stadt Reval";
sealt edasi Rootsi. Enne oma surma 1982. aastal avaldas Saarsen soovi, et Laidoneri aumärgid antaks hoiule USA-sse. 1996. aasta suvel lubati Laidoneri aumärgid tuua tagasi Eesti Vabariiki, kuid sama aasta lõpu seisuga ei oldud seda tehtud. Tulevane admiral, Kaitseliidu looja, kirjanik, kaugesõidukapten, põllumees, laevandus- ja majandustegelane ning vabadusvõitleja Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas. Pärast Johani sündi kolis pere 1 kilomeeter eemal asunud Ansomardi tallu, kus J. Pitka elas oma lapse- ja noorukiea. 1881. aastal läks J. Pitka Seliküla vallakooli, mis üsna pea muudeti ministeeriumikooliks. 1885.aasta talvel õppis ta oma vanema venna Pearo juures Tallinnas, Aleksandri gümnaasiumis. Kui J. Pitka dai 16-aastaseks, sõitis ta Tallinna, kus üritas saada tööle mõnele laevale
annaabi.ee 
