. tulususe järgi otsustatakse kas kapitali paigutada ettevõttes täiendavalt või mitte. *Tööjõu ja kapitali vahekorra küsimus- Kuidas tagada optimaalen vahekord-isokvandi ja isoposti analüüs (põhimõte, mitte joonis)- Kuidas tagada tööjõu ja kapitali otstarbekas suhe ettevõttes? MAKROÖKONOOMIKA RIIGIVÕIMU VÕI VALITSUSE VAJALIKKUS, RIIGI VAJALIKKUS TURUMAJANDUSTE TINGIMUSTES: *välitulu ja välikuluga seotud küsimused! mõlemad on turuhäired, välistulu on tulu, mida saavad teised kellegi tegevuseset ilma, et nad selle eest maksaks välistulu vähendab huvi sellise tegevuse vastu, mille puhul välistulu esineb. Väliskulu on selline tegevus, kus ühe osa kuludest võib jätta kellegi teise kanda, ennekõike ühiskonna kanda. Riigi majandus on väliskulu ehk teiste kanda jäetud kulu reguleerimiseks, seda tehakse läbi seaduste ja järelevalve täitmisel (riik peab takistama
a) Õige b) vale 68. Tasuta kaasasõitjate probleemi olemasolu tõttu kasutatakse avalike kaupade tootmise rahastamiseks makse a) Õige b) vale 69. Hüvist, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab, nimetatakse avalikuks kaubaks b) Õige b) vale 70. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema: a) Tootmine ära keelata b) tootmist subsideerida 71. Sissetuleku mõõtmiseks kasutatakse: a) Piirkulukõverat b) Lorenzi kõverat c) samakulukõverat 72. Avaliku kauba tarbimist: a) Võivad saada kasu kõik indiviidid, v.a kauba ostja b) Võivad saada kasu kõik indiviidid, k.a kauba ostja c) Saab kasu üksnes kauba ostja d) Saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad 73
Ressursi nõudlus sõltub a) ressursi piirtootlikusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast Firma palkab täiendava ressursiühiku,kui a)MRC (ressursi piirkulu) > MPR (piirprodukti tulu) Taielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni,kuni ressursi turuhind võrdub b)ressursi piirprodukti ja tooteöhiku hinna korrutisena 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Välistulu on tulu, mida saavad kauba ostjad · Vale,välistulu on see tulu,mida saavad need kes kaupa ei osta Eraturg ei suuda avalikke kaupu piisavalt pakkuda,kuna tootjad ei suuda tarbijate hulgast kõrvaldada neid,kes pole selle kauba eest maksnud · Õige Tasuta kaassõitjad on need,kellel ei võimaldata avaliku kaupu tarbida,kuna nad ei maksa kauba tarbimise eest
Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Import=1000 I * - investeerimine C * -erasektori tarbimine G * -valitsussektori tarbimine Vali üks või enam vastust. a. siis nominaalne SKP = 3500 Õige b. siis nominaalne SKP = 5500 Väär c. kui eelmisel aastal oli SKP 3200, siis majandus nominaalselt kasvas 9,4 % Õige d
vahel - turu toimimine sünnib tootjaid alandama tootmiskulusid Turg ei toimi täiuslikult, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja ühishüvesid ei pakuta turul piisavalt. VÄLISMÕJU on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele, kes pole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Negatiivne välismõju ehk välismõju(nt.saastatus) REGULEERIDA 1.otsene keelustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Positiivne ehk välistulu(nt.erateed, sillad, pargid) TOETUS 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmete haridusele Ühishüved on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammenduvad Välistamatud Välistatavad VALITSUSE MAJANDUSLIKUD ÜLESANDED: 1) tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas 2) valitsus kogub makse ja jaotab uued ümber
aega säilitada ja kasutada. Kitsamas tähenduses võib öelda, et konserveerimine on lihtsalt konservide valmistamine. Tänapäeval on konservide tootmine kõige olulisem toidu säilitamise vorm kogu maailma turul, kuna see võimaldab mugavat ning ohutut transporti tootmispunkti ja lõpptarbija vahel. Lisaks sellele säilivad konservid võrreldes teiste säilitamisvormidega palju kauem ning neid pole vaja hoida külmas. Konservitööstuste edust oleneb ka paljude riikide välistulu ning miljonite inimeste elatis. Üldiselt on konservid jaotatud nelja suuremasse klassifikatsiooni, nendeks on aedviljakonservid (mais ja hernes), lihakonservid (Turistieine), kalakonservid (tuunikala õlis) ja piimakonservid (kondenspiim). Sõltuvalt valmistus- ja lisaainetes võib kalakonserve jaotada järgmistesse rühmadesse: Naturaalsed ja naturaalsed õliga- eelneva termilise töötlemiseta kala omas
arendamisest või piiramisest, kuna ta ise ei saa sellest tulu. Valistus seevastu saab piirata väliskulude tegevust. Näiteks on kehtestatud saastemaksud, mis stimuleerivad tehaseid tootma keskkonnasõbralikumalt. Üheks järgmiseks põhjuseks, miks peab riik majandusellu sekkuma on turu küündimatus. See kujutab endast olukorda, kus turg ei suuda toota teatud hüvesid. Siinkohal tuleb appi riik ja pakub lahenduseks ühiskondlikke teenuseid. Tegu on ühtlasi välistulu äärmusjuhtumiga. Ühiskondlikud hüved erinevad individuaalsetest hüvedest selle poolest, et nende tarbimine on üldine ja võimatu on kellelgi selle kasutamist keelata. Ühiskondliku kauba eripära on ka see, et nende tarbimisest saadav kasu ei vähene, kui tarbijate arv kasvab. Sellised hüved on näiteks valgusfoorid, sillad, riigikaitse ja muud sellised teenused. Ühiskondlikku tarbimist saab finantseerida maksude kogumisest, kuna vabatahtlikest maksudest ilmselt ei piisa.
Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus välismõjud ja ühiskondlikud kaubad 10. Vaesus situatsioon, kus indiviidi või majapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostimiseks 11. Väliskulu- 12. Välistulu- 13. Ühiskondlik kaup on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. 15. Netoeksport on ekspordi ja imporiti vahe (X-M) 16. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. Aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks 17
tulumaksud(sotsiaalmaks) Maksud kulutustelt e. tarbimismaksud(käibemaks,aktsiisimaks) Omandimaksud(maamaks) Välismõjud ja ühishüved. Välismõju-on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele,kes ei ole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Neg.välismõju(saastatus) Reguleerida.1.otsene maksustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Pos.välismõjud e välistulu.(sillad,pargid,erateed) Toetus. 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmetele Ühishüved on kaubad ja teenused,mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(haridus,kultuur) RAHA-Mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Funtsioonid 1. Vahetus- ja maksevahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitaja Bartertehing vahetatakse kaup kauba vastu Omadused.
Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad) Vaesus on olukord kus indiviidi või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmatarbehüviste ostmiseks. Väliskulu on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine) Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea. Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa. mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup mille puhul on raske, kui mitte võimatu selel kasutajate ringist kõrvaladada mitetmaksjaid ja kauba
tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Turuhäire on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad) Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine) Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup mille puhul on raske, kui mitte võimatu selel
seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine. 9. Vaesus Vaesus on olukord, kus indiviid või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. 10. Väliskulu- on negatiivne välismõju, mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. 11. Välistulu- on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tulu eest ise ei maksa. Kui firma loob välistulu selle eest tasu saamata, pole firmal huvi tootmist laiendada, kuigi ühiskonnale oleks see väga kasulik. Samas pole väliskulu tekitajal, kui ta ise selle kulu eest ei maksa, mingit stiimulit kulu minimeerida. Sobivaks valitsuse poliitikaks oleks neil juhtudel kas tootjate või tarbijate subsideerimine, väliskulu tekitajate
Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Turuhäire olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Välismõju kas välistulu (positiivne), väliskulu (negatiivne mõju). Ühiskondlik kaup iga majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajaringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
pakutav kogus 42. Kümnekroonise hinna korral tekib turul puudujääk ehk defitsiit. Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutavat kogust. ? Täielik konkurents-palju ostjaid/müüjaid, kes hinda ei mõjuta. Monopol-üks ettevõte. Oligopol-mõned müüjad mõned ostjad, pakutavad kaubad on sarnased. Välismõju-kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksa ei pea. Välistulu on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tule eest ise ei maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju , mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. Näide: Nakkushaiguste vastu vaksineerimine- postiivne välismõju. Keskkonna saastamise korral-negatiivne välismõju. 12. Varade põhi- ja käibevaradeks liigitamise põhimõtted. Põhivara tunnused. Käibevara tunnused
Põhjusteks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. 10. Vaesus – sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina 11. Väliskulu-ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt. 12. Välistulu- kasu saab kolmas osapool, kes selle eest ei maksa 13. Ühiskondlik kaup – Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, avalik hüve) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. Tulude ja kulude ringkäigu mudel näitab, kuidas on omavahel seotud majapidamis-, ettevõtlus-, valitsus- ja finantssektor 15
Pareto efektiivsus Pareto efficiensy Парето эффективность välistulud Spillover benefits Внешние доходы Välismõjud externalities Внешние эфекты Turuhäired Market failure Рыночная несостоятельность Välistulu External benefit Внешние доходы Ühiskondlikud kaubad Public goods Общественные блага, товары Mitterivaalsus Non-rivalry Неконкурентность Mittevälistatavus Non - excludability Не исключительность
täiesti reguleerimata turud võivad viia tulemuseni, mis ühiskonna kui terviku seisukohalt pole alati optimaalsed. Vaesus on spetsiifiliste sissetulekute tase, millest allapoole jääva tulu saajat peetakse vaeseks. Sõltub riigi üldisest elatustasemest vaadeldaval perioodil. Väliskulu on negatiivne välismõju. Välismõju on kõrvalmõju firmadele ja inimestele, kes pole otseselt seotud vaadeldava hüvise tootmise või tarbimisega. Välistulu on positiivne välismõju. Ühiskondlik kaup on välistulu äärmusjuht, kus kauba tarbimisest saadav kasu ei vähene, kui tarbijate arv kasvab ja tarbijat kasu saamisest takistada on väga raske (või võimatu). 2. Makroökonoomika 11. Makroökonoomika alusmõisted Potentsiaalne kogutoodang (-produkt) e täis(töö)hõivele vastav kogutoodang on kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks
KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. Välismõju: välistulu ja väliskulu: Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Näited välismõju kohta: (1) Inimene rajab endale kauni aia (teeb kulutusi), mida vaadates teised saavad välistulu. (2) Osoonikihi lagunemise, kasvuhoonegaaside
Kõige olulisem osa on tavaliselt konkurentsiseadus, mis seaduslikult sätestab, missugused ärikäitumist aktsepteeritakse ja millist mitte. Välismõjud tootmise või tarbimise poolt tektitatud kõrvalmõju, mis pole otseselt seotud antud vaadeldava hüvise tarbimise või tootmisega. Välismõju tekitaja ise selle eest ei maksa. Välismõju võib olla nii pos(välistulud-nakkushaiguste vastu vaktsineerimine) kui ka neg(väliskulu keskonna saastumine). Ühiskondlikud kaubad on välistulu äärmusjuhud. Neid iseloomustab asjaolu, et tarvimisest saadav kasu ei vähene, kui tarvijate arv kasvab ja tarbijat kasu saamisest takistada on väga raske. Tasuta kaasõitja indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondlikku kaupa tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest midagi maksta. Lisaks avalike kaupade pakkumisele sekkub riik mõnikord turu tegevusse ka sellepärast, et kaitsta keskkonda (saastatud, piiratud ressursside kasutamine)
• Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel (willingness to accept WTA) (Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumise) 16. Turutõrge, selle olemus. Hind ei suuda kajastada - sotsiaalseid väärtusi ja - füüsilisi kitsendusi: • Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib • Välismõjud ei ole arvesse võetud(välistulu/väliskulu) • Avalikud kaubad on alahinnatud • Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. • Mittetäielik informatsioon, ignorantsus • Barjäärid turutehingutele, transaktsioonidele • Hinnamoonutused turgudel Põhjused: 1) kapitalituru funktsioneerimine mitte täiskonkurentsi- ehk atomaarturuna, vaid sellisena, mille struktuuris on teatud osatähtsus ka teistel turutüüpidel (polüpoolsel turul,
vabaneb saastest tasuta). Kui tal ei ole sundust (saastemaks) ei ole tal huvi neid kulusid minimeerida. Saastemaksu kehtestamine, mis kataks ühiskonnale tekitatud väliskulu, nihutaks pakkumiskõvera S vasakule S 1 - toodangumaht väheneb Q Q1. Väliskulu eest tasumata jätmisel toodetakse rohkem kui ühiskonnale vajalik. Vähendamise tulemusel vabaks jäänud ressursid võib kasutada saaste vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol. Kehtestades kõrgendatud normid piirete sooja- pidavusele tõstetakse nõudlust soojaisolatsiooni materjalidele - nõudluskõver nihkub paremale ja alatootmine oleks likvideeritud. Välistulu põhjustab alatootmise. Tootjal puudub huvi seda tootmist laiendada. 7.5. Ühiskondlikud kaubad Erakaupa toodetakse ainult siis kui see on rentaabel
kõrvaldada. Riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine, kujutab endast konkurentsipoliitikat - konkurentsiseadus. Tootmisel või tarbimisel võib olla kõrvalmõjusid firmadele ja inimestele, kespole otseselt seotud vaadeldava hüvise tootmise või tarbimisega. Selliseid mõjusid nim välismõjudeks. Võib olla nii positiivne kui negatiivne, esimesel juhul tegemist välistuluga, teisel väliskuluga. Ühiskondlikud kaubad kujutavad endast välistulu äärmusjuhtu. Neid iseloomustab asjaolu et nende tarbimisest saadav kasu ei vähene, kui tarbijate arv kavab ja tarbijat kasu saamisest takistada on väga raske. Indiviide, keda on väga raske takistada ühiskondlikku kaupa tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest midagi maksta nim tasuta kaasasõitjaks. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine TULUDE JA KULUDE RINGKÄIK
lepingute sõlmimise tingimused jne. Igas riigis on vaja teha kulutusi ka riigi valitsemisele ehk riigi kui organisatsiooni enda püstihoidmisele. Mõnikord juhtub aga nii, et valitsemiskulutused kasvavad liiga suureks ja teised riigi funktsioonid kipuvad jääma tahaplaanile. Riigi sekkumise majandusellu teeb vajalikuks ka välismõjude olemasolu. Välismõju all mõistetakse tulu või kulu, mis saab osaks kolmandale osapoolele ja mida tulu või kulu otsesed tekitajad seepärast ignoreerivad. Välistulu võib olla näiteks uue teelõigu ehitamine, millega suunatakse transiitliiklus linnast mööda. Otsest tulu saavad siin autoomanikud, kelle sõiduaeg lüheneb aga samuti saavad kasu ka linnaelanikud kui väheneb autodest tulenevad heitgaasid ja müra. Väliskulu võib olla näiteks seotud mõne firma looduskeskkonna saastamisega, kui kulutusi tagajärgede likvideerimiseks teeb ühiskond, mitte aga firma ise. Riik saab tootjaid ja tarbijaid mõjutada subsiidiumite ja maksude abil
Kuid turud ei ole sellisel juhul üldiselt täiuslikud. Praegusel hetkel küll turg eksiteerib, kuid ei pruugi eksisteerida tulevikus. Tihti on turu puudumise põhjuseks see, et tegemist on avalike hüvistega. Kui turud ka eksisteerivad, ei ole need alati konkureerivad. Mikroökonoomikast on hästi teada, et monopolistlikud või mittetäiusliku konkurentsiga turustruktuurid võivad viia efektiivsuse vähenemisele. 50. Välismõju: välistulu ja väliskulu Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Mõju teistele Tarbimine Tootmine Kasulik Infektsioonide vastu Ristikupõllu kasvatamine
annaabi.ee 
