Uurali mäestik
mägi (1894m).
Veekogud
∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali
mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil
suuremas veekogus.
∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad
Uurali nii Läänest kui ka Idast.
∗ Mägedes on jõed jäätunud vähemalt pool
aastat külma kliima ja aeglase voolu tõttu.
∗ Lääne-Uurali jõed on kiirema vooluga kui Ida-
Uurali omad.
Veekogud
∗ Mäed on paljudele sügavatele järvedele
koduks. (Näiteks Uvildy, Itkul, Turgoyak ja
Tavatuy järv)
∗ Paljudes järvedes asetseb ravimuda ja puhas
kristalne vesi.
∗ Veekogudega on samuti tekkinud paljud
orud.
Kliima
∗ Kliima on vägagi erinev ja muutuv
∗ Mägede keskmine temperatuur talvel on -2
kuni -20 kraadi.
∗ Mägede keskmine temperatuur suvel on 10-
20 kraadi.
∗ Lääne pool olevad mäed saavad aastas
rohkem sadu kui Ida pool olevad mäed (Ida
150-300mm , Läänes 400-600mm).
Taimestik