Kiired ja spektrid
. Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise
tasakaalulise kiirguse spektri kirjeldamiseks (Plancki kiirgusseadus), millest muuseas järeldub
ka Stefan-Boltzmanni seadus. Konstandi teoreetiliseks avaldiseks tuleb
,
kus k on Boltzmanni konstant, c on valguse kiirus vaakumis ning h on Plancki konstant.
Energia jaotus spektris- energia jaotust spektris saab uurida bolomeetri abil (joonis1). Kiirguse
energiat uutitakse termopaari abil. Selleks, et uurida infrapunast osa ei tohi prismat ja läätse
valmistada mitte tavalisest klaasist vaid kivisoolast (haliit) ehk NaCl. Minnes üle lühema lainepikkus
poole, hakkab energia spektris vähenema. Seda mööda kuidas lainepikkus lüheneb, kasvab aga
kiirguse keemiline toime (joonis2). See tähendab- kiirguse toimel intensiivistuvad paljud keemilised
reaktsioonid.
Spektraalaparaadid- puhtamad ja teravamad spektrid saadakse spektroskoopide abil. Toru A,