UUSVASAKPOOLSUS RASMUS AGO JA SILVER TAMME G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm • „Poliitika ja valitsemise alused„ - Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, ...
Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsus ja uusparempoolsus on mõlemad 20. sajandil tegutsema hakanud liikumised. Uusvasakpoolsus tekkis varem, kuid nende väljaastumised kukkusid läbi, mis tõttu nende filosoofia pidi vaibuma. Uusparempoolsed kasutasid võimalust ning tulid välja enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada
eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia VÕRDSUS – Võrdsed võimalused kõigile Segamajandus Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riigi tähtis roll Kommunism Moodne vasak- ja parempoolsus Üksteisele lähenenud Aktiivse kodaniku ideaal Muutunud suhtumine heaoluriiki Uusvasakpoolsus – kolmas tee Erinevus – Suhtumine võrdsusesse Tänan Kuulamast!
Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on konservatiivide prioriteet. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Sotsiaaldemokraatia ja uusvasakpoolsus: Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus võrdsed võimalused kõigile. Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
Suurema tulu saajad maksavad kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju, tagama inimestele väärika elatustaseme. 2. KOMMUNISM. Majanduse riigistamine ja rikkuse võrdsem jaotamine inimeste vahel. Moodne vasak-ja parempoolsus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus teineteisele lähenenud. Rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee heaoluriik nõuab inimeselt endalt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada avaliku sektori koostöös era-ja kolmanda sektoriga.Riik peab looma töökohti, töö leidmine pole ainult inimese, vaid ka riigi mure.
ole võimul püsinud ilma inimsusevastaste kuritegude ning demokraatia lämmatamiseta. On ju ka aeg tõestanud, et poliitilised ideoloogiad pole jäigad dogmad, vaid on omavahel hoopis pidevas lähenemisprotsessis. Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali ning lähenemine on toimunud ka suhtumises heaoluriiki. Eraldumas on ka nn kolmas tee ehk uusvasakpoolsus. Minu meelest on see vältimatu, et sellised progressid tänapäeva ühiskonnas aset leiavad ning pigem positiivne. Minu maailmavaadetega ühildub enim liberalism ja vastandub enim natsionaalsotsialism, sest hindan vabadust ja taunin rassismi. Liberalism eelkõige isiklike eelistuste põhjal ja seetõttu, et see on tõestanud end kui püsiv ja arenguvõimeline riigivorm.
Ka NSV Liidus toimus heaolu kasv, kuid sellist taset nagu Läänes siin ei saavutatud. II maailmasõja järel toimunud sotsiaalsete muutuste tagajärjel toimus nihe inimeste mõttemaailmas tänu raadio ja televisiooni levikule tekkis suurem teadmine elust mujal ja kui ühelt poolt tõi see kaasa massikultuuri, tekitas see ,,uus ühiskond" paljudes vastumeelsust tajuti ebavõrdsust, levisid eksistensiaalsed meeleolud (Satre), Euroopas suurenes poolehoid kommunismile, hiljem tekkis uusvasakpoolsus (Foucault). Kui enne II maailmasõda oli esmatähtis kogukond, siis pärast sõda levivate meeleolude ja linnastumise tõttu suurenes individualism, n.ö võõrandumine naabritest, üksikisiku ja tema soovide olulisuse suurenemine. Arvan, et just tänu individualism ja üksikisiku väärtusena tajumise suurenemine võimaldas inimõigusliikumisi ning seksuaalrevolutsiooni, mille mõju tänapäeva inimesele on hindamatu.
* Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad: * Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. * Parem: liberalisk, konservatism, kristil demokraatia Vasak: sotsiaaldemokraatia, uusvasakpoolsus majanduses sotsiaalsfääris LIBERALISM · Vabaturumajandus · Indiviidi vabadus · Konkurents · In-l võimalus otsustada · Avatud turud · Vabadus
kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse, tagab igale inimesele väärika elatustaseme. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti, mõlemad rõhuvad aktiivse kodaniku ideaali, suhtumine heaoluriiki, uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak-ja parempoolsete vahel on säilinud suhtumises võrdsusesse. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim, Otto von Bismarck 1880. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate perekonnaliikmete vajadused, saab kõrgemat kompensatsiooni vanaduses, tunnusjooneks sotsiaalpartenluse tugevus.
· Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: · Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) · Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) Uusvasakpoolsus ehk kolmas teene: · Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ehk heaolu tuleb tagada koostöö ja 3. sektoriga. Uusparempoolsus: · Seisukohal, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus ja seab riigile kohustusi (nt looma töökohti, kontrollima palgapoliitikat) Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil
Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused Moodne On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali, Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva heaolu tagab lisaks riigile ka koostöö ka era ja kolmanda sektoriga. Töö leidmine on ka riigi mure Uusparempoosuss elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus, 14. Eesti poliitiline maastik. 15. Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liveraalse heaolumudelite peamised erinevused
Teine oluline muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Ka siin on seisukohad lähenenud. Kui 19nda sajandi liberaalid eitasid heaoluriiki üldse, siis tänapäeva uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, ent nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Uusparempoolset poliitikat illustreerivad suurepäraselt Margareth Thatcheri reformid 1980.-1990. aastaist. Uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era ja kolmanda sektoriga. Erinevused vasak ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab
Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. Kõigil on õigus taotleda abirahasid. Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine on ka riigi mure. Baasideoloogia SOTSIAALDEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele
keskel. Karl Marx ja Friedrich Engels. Väärtustatakse võrdseid võimalusi, kõigile inimõigused, võimalus haridusele, omandada elukutse ja leida tööd. Maj. pooldatakse konkurentsi, riiklik sektor ulatuslik, strateegilised majandusharusid erakätesse ei anta. Rikastele kõrgemad maksud. Riik tagab inimestele normaalse elutaseme (SD) Vasak ja parempoolus on lähenenud 19.saj. liberaalid eitasid heaoluriiku kuid tänapäeval nõustuvad sellega kuid kritiseerivad seda. Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti. Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus. Ühiskonna kihistus Sotsiaalne status ja sotsiaalne roll. Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass.
saavutatud e. omandatud staatus teatud positsiooni saavutamine ühiskonnas, mille inimene on saanud teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusel. sotsiaalne kodakondsus Thomas Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. avalik haldus poliitiliste otsuste igapäeva ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt uusvasakpoolsus - on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides. Uus vasakpoolsuse põhiseisukohad oli püüd minema heita kodanliku ühiskonna `'mängureeglid'' ning välja astuda tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist. võim - isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine.
avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus. Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu. 2) sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile; riik sekkub majandusse; astmeline maksustamine. 3) kolmas tee e uusvasakpoolsus- indiviidi suurem panus. 15. Demokraatia pärineb Vana-Kreeka Ateena linnriigist. Lincolni jaoks oli oluline, et ei kaoks valitsust, mis on rahva oma, ning selle poolt ja jaoks loodud. 16. Otse- ja osalusdemokraatia Rahvahääletus; kodanikualgatused ja – kampaaniad; protestiaktsioonid. 17. Demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, poliitika sõltuvus valija eelistustest, seaduste
väärika elatustaseme. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad on hakanud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole mitte ainult õigused vaid ka kohustused. Teine muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Tänapäeva ussparempoolsed küll kritiseerivad seda, end nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus( kolmas tee) leiab , et heaoluriik peaks muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak- ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed väidavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Konservatiivne heaolumudel Orienteerub eeskätt töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Selle
Vendlus, vabadus, võrdsus! - Prantsuse revolutsioon Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsialism • Üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu Sotsiaaldemokraatia • Võrdsed võimalused kõigile • Riik sekkub majandusse • Astmeline maksustamine Kolmas tee ehk uusvasakpoolsus • Indiviide suurem panus „Poliitilised” värvid Must • Anarhistid • Fašistid • Islamistid Sinine • Konservatiivsed erakonnad (briti konservatiivide eeskujul) • USAs demokraatlik (vasaktsentristlik)
Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak- ja parempoolsus on lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused vaid on ka kohustused. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks
eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused Moodne On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali, Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva heaolu tagab lisaks riigile ka koostöö ka era ja kolmanda sektoriga. Töö leidmine on ka riigi mure Uusparempoosuss elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus, 14. Eesti poliitiline maastik. 15. Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liveraalse heaolumudelite peamised erinevused
1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love, not war", Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn uusvasakpoolsus ja patsifistlik liikumine. Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, dzinn ja dzässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana,
1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love, not war", Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn uusvasakpoolsus ja patsifistlik liikumine. Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, dzinn ja dzässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana,
1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli „Make love, not war“, Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn uusvasakpoolsus ja patsifistlik liikumine. Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, džinn ja džässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana,
1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love, not war", Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn uusvasakpoolsus ja patsifistlik liikumine. Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, dzinn ja dzässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana,
Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi". Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena (poliitilise võitluse areenina). Kultuur sisaldas endas nii domineerimise viisi kui ka vastupanu domineerivale jõule. Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida. Uusvasakpoolsus (New Left), on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide vaateid. Theodor W. Adorno (1903-1969) saxa sots,filos,muusikakriitik, Frankfurdi koolkonna liige. "FETISI ISELOOMUSTUS MUUSIKAS JA KUULAMISE TAANDARENG" - visandas kultuuritööstuse idee. Kaks tendentsi, vahendit, mis võivad inimest ratsionaalselt valitseda: · totalitarismi esiletulek (fasism) · massikultuur (kultuuritööstus).
leninismi joonest. Vastasel juhul on "teistel sotsialismimaadel" õigus sekkuda kasvõi sõjaliselt. · Itaalia, Prantsuse ja Soome KP-d mõistsid invasiooni hukka · 19.1.1969 pani Prahas Vaclavi väljakul end põlema üliõpilane Jan Palach. 1960. aastad · Hippieliikumine USAs, mis levis ka Euroopasse. 1960-ndate teisel poolel väga võimas Vietnami sõja vastane liikumine. · Ka Euroopas levis uusvasakpoolsus. · Loosungiteks sai: Keelamine on keelatud! · Tekkisid uued ideoloogiad: feminism, must radikalism,"roheline" ideoloogia, aga ka hedonism (seksuaalrevolutsioon) jne. Terrorism Euroopas · Palestiina terrorism Euroopas. · 1972 Müncheni olümpiamängude ajal tungis palestiina terrorirühm "Must September" olümpiakülla, võttis pantvangi ja mõrvas 11 iisraeli sportlast. · 1970. aastatel tekivad Euroopa päritolu "urban querilla" tüüpi liikumised
annaabi.ee 
