Erisus ja ühtsus religioonis
kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel
uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja
inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes
liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus
inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi
on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab
Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab
aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus,
mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja
tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga
usalduse vastandist.
Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on
seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on
lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi
annaabi.ee 
