lugemisoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes Eesti sai 65 riigi hulgast 13. koha Euroopa riikide seas 5 koht XVIII Tantsupidu "Meri" XXV laulupidu "Üheshingamine" 2.07.2009 5.07.2009 2010 Lülitati täielikult välja analoogtelevisioon 19.24. jaanuaril korraldati ISU Euroopa Meistrivõistlused Iluuisutamises 2010 Saku Suurhallis, Tallinnas Uussiirus Uussiirus on 2000. aastate esimesel kümnendil kunstides ja filosoofias ilmnenud püüdlus elulähedusele, realismile ja sotsiaalsusele. Uussiirus vastandub postmodernistlikule irooniale või Eestis on uussiirusest kõneldud peamiselt kirjanduse ja teatri kontekstis. Andrus Kivirähk "Rehepapp" (2000) "Aabitsa kukk" (2006) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009) Kaur Kender
galale, filmidega „Mandariinid“ ja „Vehkleja“. „Vehkleja“ pääses 9 parima hulka, gala toimub 28. veebruar 2016. (Teater ja kirjandus) Teatri arengule on olulist mõju avaldanud Peeter Jalakas, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Hendrik Toompere, Uku Uusberg ja Elmo Nüganen. Näitlejatele on tavapäraseks muutunud tuntuse kogumine televisioonis. Eesti nüüdiskirjanduses on edukaimaks proosaautoriks Andrus Kivirähk. Kirjanduses puudub selge stiil ja iseloomulik on uussiirus (kui keegi küsib, siis uussiirus on: püüdlus elulähedusele, realismile ja sotsiaalsusele). (kultuuri tarbiminine) Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti inimeste kultuuritarbimine keskmisest kõrgem ja sarnaneb sellega Põhjamaade vastavate näitajatega. 2013. aasta Eurobaromeetri uuringus leiti, et võrreldes Euroopa keskmisega käiakse Eestis oluliselt rohkem kontsertidel ja teatris. Samuti tähendati, et Eestis harrastatakse
loomine kuidagi liiga minimalistlikuks. 11. Eestivene kirjandusest (Igor Kotjuh, Andrei Ivanov, P. I. Filimonov) Kui 2000. aastate kirjanikel oli läänelik orientatsioon, siis eesti-vene kirjandus on erinev (,,Teise") vaade eesti avalikule ruumile (A. Ivanov ,,Peotäis põrmu"): tuulelohe metafoor (J. Kaus) ja rahvusülene kirjandus (E. Laanes). Identiteediprobleem (nt I. Kotjuhi või S. Grigorjeva luules, Ivanovi ,,Tuhk"). Kirjanduslik pluralism: postmodernism, uussiirus jt. Suur emotsioon ja temperament, eepilisus. Filosoofiline eksistentsikirjeldus Jelena Skulskaja 90ndatel ja 00ndatel Vene kogukonnas ja Eesti-Vene kultuuri üheks eestkõnelejaks. ,,Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda" (2013) postmodernistlik romaan. Lood, mis omavahel lõikuvad, kuid saavad alguse väikesest sündmusest. Tähtis sürrealistlikus, omamoodi huumor, iroonia, modernistliku või postmodernistlikku kirjandust iseloomustavad elemendid ja võtted
must värv, tolm, helid, eksistentsaalsed pained nagu üksindus, vajadus läheduse järele. Tänapäevane gooti subkultuur.Teise teose kogu lähtepunkt on reaalsündmus ebaõnnestunud enesetapp, millised tunded ja meeleolud pärast seda valitsevad. *Lauri Sommer Temal on väga tugev Uku Masingu ja ekspressionismi (Euroopa tumedam sajandialguse ekspressionism) mõjud.. luule nukker ja nostalgiline, mida leevendab kontakt loodusnähtustega. Läbiv teema ka religioon. *Uussiirus [leht] *Andrus Kasemaa Tema puhul uussiiruse või uuslihtuse terminit kõige rohkem kasutatud. Igapäevasuse olemise ülendav luule, minimalistlik, ei filosofeerita eriti palju.. täpsed fraasid ja mõttekäigud. Esitatakse väljamõeldud kohas „Poeedirahu“ - ei tee midagi, niisama vedeleb.. mitte-midagi tegemine pesitseb edu püüdluse ja kiire eluviisi taustal, mõjub alternatiivse maailma vaate ja filosoofiana. Pole
annaabi.ee 
