J.R.R. Tolkien
Vastuses teatas Edith oma
kihlumisest George Fieldiga mehega, kelle nimi on üksnes selle fakti pärast ajalukku
läinud. Tolkien ei tunnistanud end lööduks. Viie päeva pärast kohtus ta Cheltenhami
perroonil Edithiga. Õhtuks oli asi niikaugel, et Edith tühistas kihluse ja lubas end
Tolkienile.
1913. aasta suvesemestril vahetas Tolkien antiikkirjanduse kateedri inglise kirjanduse
vastu. Ta spetsialiseerus lingvistilistele uurimustele ja sai endale tuutoriks Kenneth
Sisami, noore uusmeremaalase. Nüüd veetis Tolkien kirjutuslaua taga palju rohkem
aega kui antiikkirjandust õppides. Iseäranis huvitas teda kesk-inglise keele lääne-
midlandi dialekti uurimine, kuna see oli seotud tema lapsepõlve ja päritoluga. Ta luges
läbi ka mitmed vanainglisekeelsed teosed, mis olid talle seni tundmatud. Nende hulgas
oli ka Cynewulfi "Crist", anglosaksi religioossete värsside kogumik. Eriti tugevalt
mõjusid talle kaks rida:
Eala Earendel engla beorthast, Ofer middangeard monnum sended.