Kasutatud kirjandus. 1. Eesti Betooniühing, ,,Betoon ja raudbetoon", 2007, lk 54-55 2. Litvinov, O., Alperovits, S., Batura, G., Gurkovski, G., Klinduhh, A., Makarsuk, G., Oboznõi, A., Pistsalenko, J., Severinovski, L., Skripnik, N., Takats, G., Tsernenko, V., Sitsko, V., ,,Ehitustehnoloogia", 1984, lk. 188-200 3. http://www.rudus.ee/Failid%20firma/uudis%20talvine%20betoneerimine.pdf 4. Uusitalo, J., Ihanamäki, J., Rajala, R., Vallin, O., ,,Betoonitööd", 2008, lk. 101-115 5. http://www.ehitustootlus.ttu.ee/IreneLill/lingikogu/failid/talvine_betoneerimine.pdf 6. Uustalu, E. ,,Betoonilisandid", 1997, lk. 61-63 13
jõgedesse ja järvedesse. KraavK. asendamine torudrenaaziga vähendab pindmist äravoolu ja seega ka erosiooni ning tulemusena väheneb üldfosfori ja org. lämmastiku väljakanne. Kuid traditsioonilise drenaazkuivenduse korral täheldatakse dreenide kaudu väljakantava nitraatlämmastiku osakaalu märgatavat suurenemist. See on seletatav nii äravoolu mahu kui ka selle kontsentratsiooni suurenemisega. Erandina on ka lõhelistes savipinnastes leitud heljumi ja fosfori väljakande suurenemist (Uusitalo, 1998).Kuivendatud alal on poorsus > (vihmausside tegevus ja taimejuurte areng alumistes horisontides), seega pindmine äravool <.Biogeenide väljakande suurus sõltub ilmast ning maaala ja pinnase omadustest. Suviseid valingvihmasid on raske prognoosida ning seetõttu ka taimetoitainete väljakannet väetamisreziimiga ei saa täielikult vältida ning org. aine mineraliseerumissaadused uhutakse välja.Saviliivpinnases nii temperatuuri tõus kui ka läga lisamine suurendavad oluliselt N2O