sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas.
sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas.