"uusasjalikku" - 1 õppematerjal

Barokkmuusika ja tänapäeva muusika

alates 1945. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu Leo Schrade ja Hans Oesch rõhutavad mõistega eelkõige muusika uut algust pärast aastat 1945. Alates umbes 1926. aastast on mõistet "nüüdismuusika" sageli teatud muusikasuundade õigustamise huvides piiritletud kaasaegse muusikaga, mis oma väärtushinnangutes on seotud teistsuguste muusikaliste tendentsidega. Hans Mersmann ja Heinrich Strobel pidasid Schönbergi koolkonnast olulisemaks nii uusasjalikku (Paul Hindemith) kui ka neoklassitsistlikku (Igor Stravinski) muusikat, kui ainsat kaasaegset muusikat, mis nii muusikalisest kui ka ühiskondlikust aspektist hinnates teenis uut. Mõistele "nüüdismuusika" sellise ühekülgse tähenduse andmise vastu võitles Theodor Adorno, kes pidas autentselt uueks Arnold Schönbergi muusikat. Omapoolse range välistamisega tõlgendab ta Schönbergi kompositsioonimeetodeid muusikasotsioloogiliseja ajaloofilosoofilise progressina ning nimetab 1949.