M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Aga Tom ütles, et laseb mind teda
aidata. Siis ta tuli vaatama, kuidas meil Jimiga sulgedetegemine edenes. Aga see oli koledasti
tüütav ja. pikaldane töö; polnud lootustki, et rakud mu pihkudest kaovad. Olime vaevalt
natukese edasi jõudnud. Tom ütles siis:
«Tean nüüd, mis teha. Vajame kaljut vapi ja kurbade pealkirjade jaoks ja võime tabada kaks
kärbest ühe hoo-
464
biga. All veski juures on hästi suur käiakivi; toome selle ara, uuristame sinna sisse, mis tarvis,
ja teritame sellega ühtlasi suled ja sae.»
See polnud just halb mõte; aga käiakivi polnud ka just mitte väike; arvasime siiski, et saame
asjaga hakkama. Ei olnud veel kesköögi, kui jätsime Jimi üksi tööle ja ise läksime veski
juurde.
Näppasime käiakivi ja hakkasime seda koju veeretama, kuid see oli hullupööra ränk töö.
Mõnikord tahtis kivi meil vägisi ümber kukkuda, ja mitu korda pidi see meid peaaegu lömaks
vajutama