Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav allveevaatlusteks ja uuringuteks. Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäolisest säilinud bretshakihid ja võimalik et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse järgselt sinna settinud "kork" - jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist. Eesti suurima ja senistest varjatuima Neugrundi mitmeringilise struktuuri avastamis- ja uurimisloos kajastub geoloogide eriline usk, huvi ja püüdlus kraatrite avastamise suunas. Juba eelmise sajandi algusaegadest olid Osmussaarelt jm geoloogidele teada iseäralikud gneissbretsad. Neugrundi kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kogu struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle madaliku, mille peal on vett vaid 2-20 m, ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni
Flodeni juhtimisel Neugrundi struktuuri seismoakustilise pidevsondeerimisega. Selgus, et Neugrundi struktuur (59º20'N; 23º31'E) on mitmeringne struktuur, mis koosneb tuumikust ehk Neugrundi madalast, ringsüvikust, ringvallist ja välisest alamikust. () 5 Neugrundi struktuuri avastamine Eesti suurim, ja senisest varjatuima Neugrundi mitmeringilise struktuuri avastamis- ja uurimisloos kajastub geoloogide ereiline usk, huvi ja püüdlus kraatire avastamise suunas. Juba eelmise sajandi algusaegadest olid Osmusaarelt jm geologidele teada iseäralikud gneissbretsad. Tõsi, need erilised kivimpangased olid teada ka kohelikele elanikele. Kärdla kraatripõhja ja bretsade uurimisel saadud kogemused aitasid kaasa mõistatuse lahendamisele. Lahendus leiti morfoloogilistelt kraatristruktuure meenutava merepõhja vormide uurimisega
annaabi.ee 
