Eesti köök
kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms.
Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti
toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse
jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas
toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui
kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks
uudistoidud nagu saslõkk, suhkruvatt, kartulivahvlid jne.
1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski
eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi
toite. Tänapäeval areneb rahvusvahelise köögi, rohelise mõtteviisi ja uuesti
populaarseks muutunud kultuurilise eestluse mõjul ka uus Eesti köök, kus
tavapäraseid kodumaiseid toiduaineid (mitmesugused marjad ja seened, kilu,
annaabi.ee 
