"Ma olen otsija nagu kõik teisedki"
Ristikin)
Peagi saabub aeg, mil jätame hüvasti oma kalli koolihoonega. Viimsel pidulikul
lõpuaktusel võtavad traditsiooniliselt sõna õpetajad ning mõni lapsevanemgi.
Sõnavõttudel puudutatakse alatihti õige elutee ja ,,õnne" teemasid. Meie, lõpetajad, oleme
nagu punt mesilasi, kes kohe, kohe saavad tarust välja, lillede keskele oma õit leidma.
Teekond selle ,,lilleni" võib lõpetajatele tunduda natuke kõhetust tekitavalt kuid
seal hulgas ka meeldiva uudishimuna. Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas
lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei
oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm
sammult me liigumegi, nagu inglastel kombeks öelda step by step. Tuleb minna nii
kaugele kui näed, ja kui oled kaugel, näed veel kaugemale. Kogu asja ilu ongi teekonnas,
mitte sihtpunktis. Vahepealsed peatused on vajalikud, nagu pikamaa reisides.
annaabi.ee 
